"Tuleviku linnad" International Swiss Talent Forum'il

Tekst: Karl-Ander Kasuk, päisefoto: Pixabay 

Tänapäeval maailma iga teine inimene elab linnas ning linnad moodustavad 80% kogu maailma majandusest. Võiks arvata, et linnad kui ühiskonna südamikud on hästi kaitstud väliste häiringute vastu, kuid kahjuks oleme näinud viimastel aastatel kuidas looduskatastroofid ning pinged ühiskonnas ja poliitikas halvavad linna töö nädalateks, kuudeks või isegi aastateks.

Linnade eelised maakohtade ees, miks inimesed maalt linna kolivad, on paljus osas ka omadused, mis muudavad nad katastroofidele haavatavamaks. Linnaelu vastupidavavuse suurendamine ja häiretest taastumise kiirendamine on nii tänapäeva kui ka tuleviku valitsuste üks suurimatest väljakutsetest.

Linnade vastupidavus ehk trendikalt Urban Resilience oli üks alateemadest 2018 International Swiss Talent Forumil pealkirjaga “Tuleviku linnad”. International Swiss Talent Forum on kord aastas toimuv teadushuvilistele noortele suunatud üritus, kus poole nädalaga proovitakse leida innovatiivseid lahendusi maailmas aktuaalsetele probleemidele. Mul oli võimalus olla urban resilience’i grupi üks viiest liikmest ning koos ETH Zürichist tulnud juhendaja abiga sukeldusime kolmeks päevaks linnade infrastruktuuri.

Teema oli meie, noorte, jaoks uus ning kuigi kõik olid tuleviku linnade kohta teinud natuke iseseisvat eeltööd, siis linna vastupidavuse mõistmine oli keeruline. Esimesed paar päeva kulusid meil urban resilience’i defineerimisele ja lahendamise plaani välja töötamisele. Teisel poolel keskendusime konkreetse probleemi lahendamisele ning tutvustasime oma mõttetööd teistele gruppidele.

Nagu mitme teise väljakutsegagi, pole linnade vastupidavuse tõstmisega tegelemine ainult valitsuste ülesanne, edukaks lahenduseks on vaja elanikel, kogukondadel, organisatsioonidel ja valitsustel koos töötada. Tegemist on väga mitmetahulise ja keerulise probleemiga, mis vajab valdkondadevahelist lähenemist. Teadmised eri sektoritest - keskkond, majandus, ühiskond ja teadus - tuleb ühendada, et välja töötada lahendusi jätkusuutlikuse tõstmiseks.

Esimene samm on süsteemi, infrastruktuuri, kaardistamine. Tuleb struktureerida, kuidas näiteks on seotud linna finantsüsteemid ja tervishoid omavahel ning ülejäänud maailmaga. Selle põhjal saab uurida, mis süsteemi osad on kõige haavatavamad ja mis mõju on ühel teisele kriisiolukorras. Kolmandaks on tuleb leida mooduseid, millega tõsta iga sektori sõltumatust, et häiring ühes ei mõjutaks teisi infrastruktuuri alustalasid negatiivsel moel. Viimane väljakutse on välja töötada mehhanismid, millega toetada kriisis kahjustada saanud sektori taastumist ja arenemist, et järgmisel korral sellist olukorda enam ei tekiks või vähemalt kahju oleks väiksem.

Üks interdistsiplinaarne lahendus linna vastupidavuse suurendamisele looduskatastroofi puhul oleks linnaelanike suurem kaasamine. Oma arutelus jõudsime selgusele, et tänasel päeval on kriisidega tegelemisel kogu vastutus riiklikel institutsioonidel. Kui õpetada valitsuse raha eest välja vabatahtlikud, kes töötaks vajadusel politsei, kiirabi ning tuletõrjega käsikäes, oleks võimalik parandada linna vastupidavust. Need isikud, tavaelus raamatupidajad, õpetajad, koristajad, oleksid õpetatud tegutsema ka ennetavalt ning tagajärgedega. Tavapärase linnaelu ajal saaksid nad linnalt rahastust, et laiendada kogukonda ja luua tugevamad naabritevahelised suhted. Motivatsioon aidata on suurem, kui lähedased on ohus. Peale kriisi on üheskoos lihtsam endine olukord taastada. Väljaõpetatud vabatahtlikud oleksid sel juhul need inimesed, kes kogukonna kokku uuesti toovad, kus nad saavad toetada üksteist nii füüsiliselt kui vaimselt.

On oluline, et treenitud vabatahtlikud saaksid tegutseda kriisiolukordades omal algatusel, sest nemad on kõige paremini tuttavad kohaliku oluga ning katastroofi puhul esimesena kohal. Seejärel oskavad nad suunata professionaalseid abistajaid õigesse kohta, et suurendada efektiivsust. Seda nimetatakse alt-üles (ing. bottom-up) juhtimiseks ning selle rakendamine võib viia katastroofidega tegelemise uuele tasemele.

Kliima soojenemise tõttu on tänapäeval kriisi esinemise tõenäosus suur. Kui linnad on juba eelnevalt töötanud vastupidavuse suurendamise nimel, on võimalik katastroofidest kiiresti taastuda ning jätkata tavapärase eluga. Üks võimalus selleks on kogukondade kokku toomine ning inimeste harimine ja treenimine. International Swiss Talent Forumi sarnased üritused on kasulikud nii osalejatele, kes saavad mitmeid uusi teadmisi ning tutvusi, kui ka korraldavatele organisatsioonidele, kes võivad lahkuda uuenduslike ning värskete ideedega.