Karjäärispetsialistide kevadkoolis räägiti, kuidas inseneeria järelkasvu toetada ning milliseid muutusi toob tööturul rohepööre

Sel aastal toimus karjäärispetsialistide kevadkool 14.-15. mail Tartus. Kahepäevase ürituse eesmärk oli anda karjäärinõustajatele ja -spetsialistidele ülevaade inseneeria valdkondades toimuvast ning mida toob kaasa rohepööre. Samuti räägiti kevadkoolis, mida insenerid teevad ja miks on neid vaja, millised inimesed selle valdkonna ametitesse kõige paremini sobivad ja mida tööandjad neilt ootavad.  

Päeva alustas Inseneriakadeemia programmijuht Juta Asuja, kelle ettekandest tuli välja kasvav inseneride puudus. Töötlevas tööstuses on lähikümnendil puudu koguni 2/3 inseneridest. Praeguse seisuga katavad Eesti ülikoolide lõpetajad vaid 1/3 töötleva tööstuse tuleviku juhtide ning spetsialistide vajadusest, murekohaks on ka kutseõppest tulev vähene järelkasv. Olukorra parandamiseks on algatatud Inseneriakadeemia programm, mis ulatub ülikoolidest huvihariduseni ning kestab 2029. aastani. 

Inseneeria entusiast, Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees ja Radius Machining OÜ asutaja Veljo Konnimois rääkis üldhariduskoolide tehnoloogiahariduse kehvast seisust ning vajadusest sellele rohkem tähelepanu pöörata. Sama moodi jätkates ei jõua Eesti teistele Euroopa Liidu riikidele arengus järele. Üks võtmekoht on huvihariduse arendamine ja noorte julgustamine, et nad tunneksid rohkem huvi tehnoloogia valdkonna vastu ja poleks hirmu keerukate teemade vastu. Samuti on väga oluline koostöö ettevõtetega, piirkondlik ja kogukondlik lähenemine, kus on oluline ka riigi tugi. 

Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok tutvustas enda ettekandes, milliseid võimalusi ning uusi töökohti toob endaga kaasa rohepööre. Eriti suur puudus on rohevaldkonnas just loodus- ja täppisteaduste ja inseneri haridusega inimestest, kes suudaksid muutusi juhtida ja ellu viia. Loodussäästlikud tehnoloogiad ja tootmine muutuvad üha igapäevasemaks teemaks ja sellega puutuvad juba praegu kokku kõigi valdkondade ettevõtted. Seepärast muutuvad ka tööturul tähtsaks  üldised  roheoskused ja teadmised, mida praegu koolides veel laialdaselt ja süsteemselt ei õpetata. 

Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Ivo Palu andis ülevaate energeetika ja elektrienergia õppekavade uuendamisest seoses rohepöördega. Selleks analüüsiti OSKA raportis välja toodud oskuseid, mida läheb vaja roheenergeetika valdkonnas töötamiseks ning neist sõeluti välja kümme kõige olulisemat. Muu hulgas selgus, et praegused õppekavad ei sisalda paljude vajalike oskust õpet üldse. Sarnane analüüs on käimas ka teistes ülikoolides kõigis tehnika, tehnoloogia ja inseneeria valdkondades ja selle tulemusel kaasajastatakse õppekavad.  

Kui keegi räägib bioinseneeriast, siis võib-olla ei kujutagi ette, mida see tähendab. Tartu Ülikooli bioinseneeria instituudi tehnoloogia nooremteadur Artemi Maljavin viis kuulajad kurssi, millega täpsemalt tegeletakse biotehnoloogia valdkonnas, kus seda eriala saab õppida ning millised on karjääri väljavaated. Biotehnoloogia on pea igas eluvaldkonnas: põllumajandus ja toiduained, biotootmine, keskkond, meditsiin, teraapia, tehisaru tehnoloogiad ning bioinformaatika. 
 
Karjääriteenuste valdkonnast andis ülevaate Haridus- ja teadusministeeriumi keskhariduse arendusjuht Mari Tikerpuu. Ettekandest selgus, et aina enam noori jääb pidama madalamale haridustasemele ehk ei minda edasi õppima ülikooli. Selle üheks põhjuseks on raskused otsustamisel, mida võiks õppida ja ka vähesed teadmised võimalustest. Keskhariduse tasemel on noortel ka vähe kokkupuutepunkte ja teadlikkust, mis oskusi kutsekoolides õpetatakse ja millised on selle tee karjäärivalikud. Samuti suundutakse praegu vähe kutsekoolist ülikooli edasi õppima. Seetõttu tehakse muudatusi koolide õppekavades ja just loodus- ja täppisteaduste valdkonnas, et noored oskaksid juba varakult seostada koolis õpetatavaid aineid ametite ja karjäärivalikutega ning saaksid paremini aru, miks neid ainetunde on vaja. 

Tiheda esimese päeva lõpetasid vahvad töötoad, kus kõik osalejad said proovile panna enda inseneeria teadmised. HK Unicorn Squadi töötoas tuli legodest valmistada kaugjuhitav auto ja AHHAA teaduskeskuse Rakett69 õpihuvilaagrite töötoas said osalejad katsetada käepärastest vahenditest parve ehitamist. 

Kevadkooli teisel päeval külastati erinevaid asutusi, kus karjäärispetsialistid said oma silmaga näha, kuidas inseneeria ümbritseb meid kõikjal, isegi teatrisaalis. Meid võtsid soojalt vastu Eesti Maaülikool, teater Vanemuine ja metalliettevõte HANZA Mechanics. Eesti Maaülikoolis tutvustati lähemalt, milliseid inseneeria erialasid seal saab õppida ning mis valdkonnas lõpetajad tööd leiavad. Vanemuise teatris said osalejad näha, et teatri lavatagune on inseneeriast pungil ja iga päev tuleb leida nutikaid lahendusi. HANZA Mechanics tõi inseneeria otse peopesale ehk osalejad said näha, kuidas käib päriselt töö kaasaegses metalliettevõttes, millised karjäärivõimalused on selles valdkonnas ja kuidas ka eraettevõtted panustavad inseneride järelkasvu tekitamiseks. 

Karjäärispetsialistide kevadkooli korraldustiim tänab omalt poolt kõiki esinejaid, osalejaid ja ettevõtteid väga vahva kevadkooli teoks tegemise eest! 

Kevadkooli pildid leiab siit!
Ettekannete slaididega saab tutvuda lähemalt siit.