Tartus toimus õpilaste võimas teaduspidu

Tea

Tekst: Madli Leikop

12.-13. aprillil oli Eesti Rahva Muuseum teadushuviliste noorte päralt – peeti õpilaste teadusfestivali, tunnustati õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid, osaleti teaduse ja tehnoloogiaga seotud festivaliprogrammis.

Mõlemal päeval oli õpilaste vool ERMi katkematu: tuldi klasside kaupa ja bussidega, koos sõbra või kogu perega, tuldi lasteaedadest, põhikoolidest, gümnaasiumitest ja ülikoolidestki. Õpilaste teadusfestival on väärt koht külastamiseks nii tõsisele teadushuvilisele kui tarka meelelahutust hindavale noorele. 

Festivali olulisim osa oli loomulikult 100 parima uurimistöö autori stendiettekanded. Need 100 parimat olid välja valitud 2018. aasta üleriigilise õpilaste teadustööde konkursi 158 töö seast. Noored autorid tutvustasid huvilistele oma töid, vastasid küsimustele, selgitasid uurimismeetodeid, tegid näitlikke katseid.

Väike kirjandushuviline uuris Lindgreni loomingut

Teadusfestivali võtjad 2018 (algklassid)
Õpilaste Teadusfestivali 2018 osalejad (algklassid), suurel ekraanil
Mia Nora Pugal (Foto: Sven Tupits)

Omaette alal olid stendiettekannetega väljas ka 50 väga noort teadlast ehk algkooliõpilaste teadusprojektid ja uurimistööd. Siit leidsin ühe uurimuse, mille teema mulle endalegi väga südamelähedane: Mia Nora Pugal Merivälja Koolist oli uurinud Astrid Lindgreni elu ja teoseid ja seda, kui hästi tunnevad Lindgreni loomingut kaasõpilased. Töö pälvis Eesti lastekirjanduse keskuse eriauhinna. „Astrid Lindgren on minu lemmikkirjanik, kõige rohkem meeldib „Pipi Pikksukk“. Mulle meeldib, et ta oskab mõttega kirjutada südantsoojendavaid raamatuid. Uurisin tema elulugu ja tuntumaid teoseid, viisin läbi küsitluse, kui hästi tunnevad tema loomingut 5. klassi õpilased. Päris hästi tunnevad, kõige rohkem nimetati tema raamatutest „Vennad Lõvisüdamed“, „Vahtramäe Emil“ ja „Bullerby lapsed“,“ tutvustas oma uurimistööd noor autor. 

Vanad asjad noore inimese kodus

Otepää Gümnaasiumi algkooliõpilase Ronja Vindi stendi ja laua ees peatus kogu aeg palju rahvast, sest pilku püüdsid väga vanad asjad. Ronja uurimistöö oligi „Vanad asjad minu kodus“. Väljas olid mänguasjad, raamatud, mõni tarbeese ja kõige huvitavama eksemplarina Ronja pere majas elanud arstide n-ö majapidamisraamat, kus peeti arvestust teenijatele makstud palkade, söögi, riiete ja muu säärase üle. „Mänguasjad sai minu vanaema, kui ta oli 3-aastane, need kinkis talle tema tädi. Vanaema käest ma küsisingi kõige rohkem vanade asjade kohta,“ ütles Ronja. 

Globaalprobleemid ja gümnaasiumiõpilased

Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste stendide juures oli raske valikut teha, kellega rääkida, sest tegelikult tahtnuks küsitleda kõiki sadat noort. Silma jäi, et humanitaarvaldkond oli seekord rohkemate töödega esindatud kui loodus- ja reaalteadused, ehkki bioloogiat ja keskkonda uurivaid töid jäi ka palju silma.

Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Meeri Jürgenson uuris Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste teadlikkust globaalprobleemidest (juhendaja õpetaja Triin Ulst). Töö pälvis Kaitseministeeriumi eripreemia. 

Meeri Jürgenson
Vasakul Meeri Jürgenson (Foto: Sven Tupits)

„Mulle muutusid südamelähedaseks globaalprobleemid, tekkis huvi neid uurida. Missugune on minu kooli õpilaste arusaam maailmast, millised on õpilaste teadmised globaalprobleemide tõsiduse kohta ja kas neile on jäänud mulje, et olukord on pigem negatiivsem või positiivsem,“ selgitas Meeri Jürgenson uurimisidee tagamaid.  

Selgus, et enamasti hindavad õpilased globaalprobleeme tõsisemaks, kui need tegelikult on. Kahe kolmandiku vastuste puhul hinnati olukorda halvemaks. Selle võib olla põhjustanud meedia, mis rõhutab eelkõige negatiivseid olukordi. „Oli kuus suuremat teemat: toit, vaesus, vesi, rahvastiku kasv, tervis, haridus. Oli selline küsimus, et kas suurem osa maailma rahvastikust elab kõrge, keskmise või madala sissetulekuga riikides. Kuna nii palju räägitakse vaesusest, siis enamik vastajaid oli arvamusel, et õige on madala sissetulekuga riikides, tegelikult on õige keskmise sissetulekuga riikides,“ tõi Meeri ühe näite. 

Päikeselaigud ja protuberantsid

Kui märkad, et 12. klassi tütarlaps on uurinud astronoomiaga seotud teemat, siis tuleb kindlasti lähemalt uurida, miks ja kuidas. Tallinna Prantsuse Lütseumis õppiva Madli Kurveti uurimistöö oli teemal „Päikeselaikude, loidete, protuberantside ja krooni massi pursete tekkemehhanismid ja seosed“ (juhendaja Boris Gordon, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Tehnikaülikool). Töö pälvis Energia Avastuskeskuse ja TÜ Tartu Observatooriumi eriauhinnad.

Noore autori eesmärk oli uurida, kuidas ja kui palju on omavahel seotud krooni massi pursked (CMEd), loited, protuberantsid ja päikeseplekid. „Teadlased teavad, et need protsessid on seotud, aga nii ajalist kui tekkimise seost ei osata seletada,“ sõnas Madli Kurvet. „Võtsin eesmärgiks saada ülevaade tekkemehhanismide sarnasustest ja tsüklite kujunemisest.“

Madli Kurvet
Vasakul Madli Kurvet autasustamisel (Foto: Sven Tupits)

Nähtuste korrelatsiooni uurimiseks tuli kasutada ajaloolisi andmeid ja teha diagrammid vastava nähtuse esinemise ja aja kohta. Päikeseplekkide kohta sai vaatluse alla võtta ajavahemiku 1700-2016, protuberantside kohta 1967-2012, loidete kohta 1975-2016 ja CMEde kohta 1996-2016. „Enda koostatud diagrammidest lugesin välja, et kõik nähtused toimuvad tsüklitena, kuid esineb ka kõrvalekaldeid. Eri protsesside haripunktid ja madalseisud ei kattu täpselt aasta-aastalt,“ sõnas töö autor . Ta järeldas, et kõigi nähtuste tekkepõhjuseks on plasma liikumine, millest tulenevalt vabaneb magnetjõujoontes ladustatud energia, sest kõik teadlaste mudelid olid sellest mõjutatud. Protsesside madalseisude ja haripunktide toimumise ajast saab järeldada, et nähtused ei ole täpses korrelatsioonis. „Olen alati huvitatud olnud astronoomiast ja tahtsin kindlasti sellest valdkonnast teha uurimistööd. Minu töö teema on praegu üks suuremaid probleeme astronoomias, teine on tumeaine. Gümnaasiumiteadmistega tumeainet ei uuri, uurimistöö oli lähedasem teema,“ selgitas Madli. Oma tuleviku kohta sõnas ta, et pole veel kindel, kas seob selle astronoomiaga, aga reaalainetega kindlasti. Tal on valida nelja välismaa ülikooli vahel, valik tuleb langetada juba mais. „Need on väga head ülikoolid. Eestis astronoomiat kui sellist kõrgkoolis õppida ei saa,“ põhjendas ta oma valikut.

Keelesaated Vikerraadios

Ühe stendi juures sain jutule uurimistöö juhendajaga: Kadrina Keskkooli õpetaja Liivi Heinla juhendas 11. klassi õpilase Krislin Mägi tööd „Avaliku ruumi keelsus: Vikerraadio eesti keele alased saated“. Töö eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas Vikerraadio täidab oma missiooni toetada eesti keelt ning kuidas on tänapäeva gümnaasiuminoored raadio keelesaadetega kursis. Vaatluse all olid Vikerraadio „Keelesaade“, „Keelesäuts“ ja „Sõnasäuts“.  Krislin Mägi jõudis järeldusele, et Vikerraadio hoiab eesti keelt ja toetab selle arengut: raadiokanali eetris on kolm keelesaadet, lisaks kajastavad ka Vikerraadio uudised ja mitmed jutusaated keelpäeva, keelepreemiaid, keelega seotud võistlusi, eesti keele õpetamist. Andmeid uurimiseks sai ta kahel moel: keelesaadete kirjeldamiseks kuulas neid Vikerraadio arhiivist, analüüsimisel olid abiks erinevad kirjalikud allikad. Teiseks kasutas ta interneti-põhist küsitlust, mille valimi moodustasid Kadrina Keskkooli gümnaasiumiosa õpilased.

„Esimene põhjus teema valikuks tõukus Tartu Ülikooli olümpiaaditeemadest. Krislin valis teema sellepärast, et kuulame tundides päris tihti nii „Keelesäutsu“ kui katkendeid „Keelesaatest“. Raadio on ju avalik keelekasutus, uurime siis neid saateid,“ selgitas Liivi Heinla. Ta sõnas, et õpilaste küsitlusest tuli välja, et valdavalt kuulatakse keelesaateid ikkagi koolitööga seoses. „Raadio on meedia, mida noored niisama väga ei kuula, kui, siis autos.“ Enda kui juhendaja ülesandena nimetas Liivi Heinla, et ta aitas uurimistöö fookust leida ja innustas ning motiveeris õpilast. „Aitasin alguses ka sobiva stiili leida. Aga see, kuidas töö kulgeb, kuhu sellega jõutakse, sõltub ikkagi õpilasest, mitte juhendajast.“

Mitmekülgne festivaliprogramm mõlemal päeval

Õpilaste teadusfestivali programm sisaldas palju põnevat alates võimalusest end meeldiva (teadus)hüüdlause taustal pildistada ja lõpetades suure valiku töötubadega. Festivali lava oli samuti pidevalt hõivatud.

Suure saali programm, Paula Johanna Adamson, Meelis Kadaja, Arno Kütt
Suure lava programmis astusid vestlusringis üles Arno Kütt,
Paula Johanna Adamson ja Meelis Kadaja (Foto: Sven Tupits)

Esimest korda esinesid festivali lavaprogrammis teadlased: Tallinna Ülikooli vanemteadur Hannes Tõnisson kõneles saalitäiele kuulajatele, mis on geofüüsika ja kuidas autoralli eel ilma ennustada, neuroteadlane Jaan Aru avas aju saladusi ning geneetik Riin Tamm tutvustas geenitehnoloogiat kui edasiõppimisvalikut.

Karjäärivalikud olid teemaks ka põnevas vestlusringis, kui oma tööst ja erialast rääkisid mehaatroonikatudeng ja ABB insener Paula Johanna Adamson, Cleveroni juht Arno Kütt ning Icosageni äriarendusdirektor Meelis Kadaja.

Laval tegi katseid ka Hull Teadlane, Tartu loodusmaja õpilased etendasid tolmurullide seikluseid, ekso- ja endotermilisi protsesse jäätise valmistamise käigus ja tutvustasid oma teaduslikke tegemisi loovalt ning naljaga pooleks. Ning muidugi panid saali rõkkama „Rakett 69“ ülesanded.

Teaduse populariseerijate alal pakkusid praktilist tegevust Eesti Loodusmuuseum, mitmed ülikoolid, Innovatsioonikeskus INNOKAS, Merkuur OÜ „Mobiilsed töötoad“, MTÜ SPARK Makerlab, Robootika MTÜ ja kümned teised. 

 

Õpilaste teadusfestival aitab kaasa teadus- ja tehnoloogiapakti eesmärkide saavutamisele. Pakti koostöövõrgustik pakub tuge ja uut infot oma tegevuste kavandamisel ning elluviimisel, võimaldab olla infovahetuses pakti teiste partneritega, saada osa teiste parimast praktikast ning jagada oma kogemusi. Vaata lähemalt siit.