Saaremaal lõimitakse kooliharidust edukalt huviharidusega

Tekst: Madli Leikop, Foto: Saaremaa Ühisgümnaasiumi keskkonnahariduskeskus

Saaremaal oleks keskkonnaharidus õpilase jaoks põnev, mitmekülgne, ootamatusi täis, elu- ja looduslähedane, kompaktne, lõimitud, rõõmus ja praktiline ka siis, kui seal ei oleks mitte ühtegi keskkonnahariduskeskust, sest loodus pakub igal juhul põnevust ja avastamisrõõmu. Aga et seal on keskus – Saarema Ühisgümnaasiumi keskkonnahariduskeskus – siis on võimalus, et noore loodushuvist saab huvi loodusteaduste vastu kordades suurem kui muidu.

Keskuses on loodushuviliste käsutuses kolmel korrusel paiknevad ruumid, labor koos abiruumiga, bioloogia ringiruum, kaks õppeklassi ja ruum näituste jaoks. Koolidele ja täiskasvanud huvilistele pakutakse õppeprogramme looduses ja õpitubasid sisetingimustes. Keskuse tegevustes osalevad õpilased ja loodusainete õpetajaid kõigist Saaremaa koolidest. Tegevuste tarvis on rahalist tuge saadud erinevatest projektides. Toetajate seas on ka Eesti Teadusagentuur, sest Saaremaa Ühisgümnaasiumi keskkonnahariduskeskus on osa võtnud teaduse populariseerimise projektikonkurssidest.

„Eesti Teadusagentuur toetab mitmeid meie keskkonnahariduskeskuse tegevusi, näiteks mikroskoobi töötubasid, keemia töötubasid, teadusteatri etendusi ja palju muud,“ selgitab keskuse juhataja Anne Teigamägi. Tema sõnul on mikroskoobi töötoad planeeritud eelkõige 4. klassile, mil loodusõpetuse õppekavas käsitletakse raku ehitust ja selle vaatlust mikroskoobiga. „Eriti olulised on need töötoad naaberkooli õpilastele, kuna seal koolis ei olegi mikroskoope,“ sõnab ta. 

Töötubasid juhendab bioloog Mart Mölder. Tutvutakse nii luupide, binokulaarluupide kui ka mikroskoopidega, nende erinevuse ja kasutamisvõimalustega. Töötoas vaadeldakse rakupreparaate ja võimalusel ka vee-elustikku.

Märtsis-aprillis on laboris keemia õpitoad – seebi keetmine, emulsioonide valmistamine ja kartulikrõpsude koostise uurimine. „Need on 8.-12. klassi õpilastele ja toetavad keemia õppekava. Keemia õpitubasid viin ise läbi, olen hariduselt keemik,“ selgitab Anne Teigamägi.

Tegu on Saaremaa Ühisgümnaasiumi keskkonnahariduskeskusega. See peaks loodusõpetuse, bioloogia, geograafia, keemia, füüsika tundides toimuvat tugevalt toetama. Kas võib öelda, et huviharidus ja üldharidus on kohati lõimitud?

Jah, meie keskus valmis Euroopa Liidu toel 2012. aastal ja eelkõige selleks, et toetada laste loodushuvi ja võimaldada paremini tegeleda õpilasteadusega – oleme koolina selles vallas olnud juba 90-ndatest edukad. Ilma koolita oleks keskkonnahariduskeskuse tegevus võimalik ikka, aga lihtsam on olla oma sihtrühmale lähemal.

"Samas on vahel gümnaasiumiõpilasi, kes kogevad alles laboris midagi uurides, et bioloogia ja isegi keemia võivad olla põnevamad kui kunagi varem."

Kõige tõsisemalt tegeleb õpilasteadurite juhendamisega bioloogiaõpetaja Inge Vahter. Tal on keskkonnahariduskeskuses kaks loodusringi: bioloogiaring ja loodusteaduslikud uurimistööd. Mõlemas tegeletakse süvitsi looduse uurimisega ja teise ringi väljundiks on just mitmed väga kõrgel tasemel uurimistööd loodusainetes. Need õpilased võidavad igal aastal kõrgeid kohti üleriigilistel teaduskonkurssidel. Näiteks 2017. aastal said põhikooliastmes õpilaste riiklikul teadustööde konkursil nii I, II kui ka III preemia meie loodusteadulike uurimistööde ringis osalenud õpilased. Ka gümnaasiumiastmes sai I preemia meie kooli õpilane, aga tema juhendajateks olid juba Tartu Ülikooli teadlased

Otseselt teaduse populariseerimisega tegeleb ka meie teadusteater, mida juhendavad keemia- ja füüsikaõpetajad. Etendusi viivad läbi gümnaasiumiõpilased. Ka oleme juba kaheksa aastat korraldanud koolis Teadlaste Öö festivali, kus teadlased tutvustavad oma tegemisi ning korraldatakse keemia ja füüsika õpitubasid.

Kas loodushuvi on igas lapses kaasa sündinud, laps tunneb loomulikku uudishimu ümbritseva suhtes?

Mida väiksem on laps, seda suurem on tema huvi kõige ümbritseva vastu, sest kõik on uus ja huvitav. Mingist vanusest tekib ikkagi valik, pühendutakse kindlatele huvialadele ja mõned tegevused tunduvad täiesti mõttetud. Nii on ka loodushuviga. Algklasside lapsi on kergem tegevustesse kaasa tõmmata, aga samas on vahel gümnaasiumiõpilasi, kes kogevad alles laboris midagi uurides, et bioloogia ja isegi keemia võivad olla põnevamad kui kunagi varem.

Millal saab loodushuvist teadushuvi, kas seda on võimalik suunata?

See on väga keeruline küsimus. Kindlasti on võimalik suunata, aga see ei taga, et üks läheb kindlasti teiseks üle. Vaja on häid juhendajaid ja ma usun, et meie majas on nad olemas.

Vaatame kevadesse - mida tehakse märtsis-aprillis toimuvatel hülgeretkedel ja mida põnevat keskuse tegevustest veel esile tooksite?

Hülged juba poegivad, märtsis-aprillis ongi võimalik nende tegemistega kõige paremini tutvuda, sest siis nad kogunevad rahudele ja laidudele poegima ning järglaste eest hoolitsema. Meie retk viib Soeginina pangale, et binoklite ja vaatlustorudega Innarahule kogunenud hülgeid vaadelda. Innarahu ise on loodusreservaat, sinna tavainimesed minna ei tohi, aga vahel tulevad hülged ise kaldal olevaid inimesi uudistama.

Kõige kiirem aeg kevadel on kindlasti mai ja juuni – loodus tärkab ja õpilased hakkavad väliprogrammidel käima. Toimuvad mitmed taimestiku, pankranniku, looduskoosluste, looduskaitse ja vee-elustiku programmid. Juunikuus on looduslaagrid lastele ja Saaremaa õpetajatele korraldatud õppereis. Sel aastal toetab Euroopa Sotsiaalfond Saaremaa loodusõpetajate õppekäiku Tallinna Loodusmuuseumisse ja Prangli saarele. Suvel on meil puhkeaeg. Kuna meie keskkonnahariduskeskus on ehitatud kooli külge, siis hingame kooliga samas rütmis – sügisel alustame ja jaanipäeval lõpetame.

Artikkel aitab kaasa teadus- ja tehnoloogiapakti eesmärkide saavutamisele. Pakt on ühiskondlik koostöölepe teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna arendamiseks. Pakti üldeesmärk on valdkonna hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ning piisava tööjõu tagamine Eestis. Loe lähemalt siit ja liitu pakti partnerite võrgustikuga.