Ministeeriumid koostavad keskkonnahariduse edendamiseks tegevuskava

Päisefoto: Victoria_Borodinova on Pixabay 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning keskkonnaminister Marko Pomerants allkirjasid 31. märtsil täna kolmanda ühise tegevuse memorandumi, mis annab suuna edasiseks koostööks jätkusuutlikku arengut toetava hariduse edendamisel.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps selgitas, et loodust hoidvad väärtushinnangud ei kujune iseenesest. "Sellepärast on jätkusuutlikku arengut toetava hariduse edendamine, sh loodushoidlike väärtushinnangute ning jätkusuutliku tarbimise ja tootmise põhimõtete kujundamine riigi prioriteet," ütles minister Reps. Ta lisas, et keskkonnaharidus annab võimaluse kasutada edukalt mittetraditsioonilisi õppemeetodeid nagu näiteks õuesõpe või kogemusõpe.

„Iga inimene on ise kõige parem keskkonnakaitsja oma pea, südame ja kätega, aga selleks, et igapäevaelus osata keskkonnahoidlikke valikuid teha, peabki õppima seostama fakte ja päriselu. Klassiruumis saab kindlasti palju tarkust juurde, kuid loodust õpib kõige paremini tundma ikkagi looduses viibides. Kui panustame ja kui natuke veab, saame mikside-vabama uue põlvkonna, kes ei küsi "no miks ma pean?“,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Keskkonnahariduse edendamiseks ühendasidki Haridus- ja Teadusministeerium ja Keskkonnaministeerium juba 2000. aastal jõud ning uue tegevuskavaga töö jätkub. Senise koostöö tulemuslikkuse analüüsimiseks tehtud kolm uuringut kinnitavad, et riiklik keskkonnahariduse programm on olnud edukas, kuid leidub ka võimalusi arenguteks. Need kolm uuringut ongi aluseks ühise tegevuskava koostamiseks jätkusuutlikku arengut toetava hariduse edendamisel.

Eestis on kokku üle 120 loodus- ja keskkonnahariduskeskuse ning eelmisel aastal osales nende keskuste erinevates programmides SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel enam kui 100 000 õpilast, see on ligikaudu 70% kõikidest üldhariduskoolide õpilastest.

Säästva arengu põhimõtete järgi on riik jätkusuutlik siis, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult. Üksikisik saab arengu jätkusuutlikuks muutmisse panustada siis, kui ta mõistab loodusliku mitmekesisuse ehk elurikkuse olulisust ja tarbib keskkonnahoidlikult.   Jätkusuutlikku arengut toetavad riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“, Eesti Vabariigi haridusseadus, Elukestva õppe strateegia 2020, Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, Eesti Looduskaitse arengukava 2020 ning põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad.