Mihkel Zilmer: Ma pean teadlase ja professori missiooniks inimesi harida

Tekst: Ene Veiksaar, Fotod: Sven Tupits

Mihkel Zilmer on teadlane ja õppejõud, kes on üle 40 aasta tutvustanud teaduspõhise toitumise aluseid. Tänavu pälvis ta Eesti Teadusagentuuri elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest. „Kui infoprügi koguneb nii palju, et see kuhi hakkab enda alla matma, siis tuleb vastav raamat kirjutada,“ ütleb äsja 70. juubelit tähistanud professor muhedalt ja me lepime kokku, et järgnev lugu ei tule akadeemiline.

Kunagi 70-ndate aastate lõpus vedasid tudengipoisid Tartus kuuma muusikalist projekti nagu „Rajacas“, mis oli pööraselt kuulus, Mihkel kirjutas laule, millest tuntuim „Tuhanded külad (Eestimaa)“. Kui kuulsuse maitse oli kätte saadud ja sellest küll saanud, oli aeg muutusteks.

„Minul vedas sellega, et 23. eluaastaks sai mul nö kuulsuse mõõt täis ja see võimaldas mul hakata tundma naudingut kahest asjast. Esiteks - teha oma eriala enesele väga selgeks ja rääkida inimestele asjadest täpselt nii nagu need on - tegelen inimese ainevahetuse uurimisega. Ma pean teadlase ja professori missiooniks, et omal erialal tuleks inimesi harida. Mitte iialgi ei lähe ma saadetesse vaidlema. Sellest ei sugene mingitki otsest kasu, kui inimesed lahkuvad saatest täpselt samade veendumustega ja kuulajate-vaatajate tarkus ei suurenenud, pigem tekkis ärritunud, segadusse aetud kodanikke juurde. Teine asi, mille ma avastasin – on väga tore aidata ka teistel tuntud ja kuulsaks saada,“ ütleb professor Zilmer ja lisab, et üks teaduse populariseerimise viis tema silmis ongi tekitada uusi noori teadlasi. „See on ju kõige elegantsem teaduse populariseerimine läbi noorte, kes viivad asja edasi“. Tema juhendatud doktorantite arv ulatub tänaseks peaaegu kolmekümneni.

"Mitte iialgi ei lähe ma teatud saadetesse vaidlema. Sellel ei ole vähimatki mõtet, kui inimesed lahkuvad saatest täpselt samadel seisukohtadel ja vaatajad on ärritunud. "

Nii nagu olmeprügi, koguneb üha rohkem maailmas ka infoprügi, mida ei jõuta ära koristada. „Teaduse populariseerimise mõte ongi selle infoprügi vähendamine ehk teisisõnu – kui kuhi läheb nii suureks, et hakkab enda alla matma, siis tuleb kirjutada vastav raamat,“ ütleb professor Zilmer. Nii sündis raamat „Normaalne söömine“, seejärel „Normaalne joomine,“ millele lisandusid arvukad esinemised peamiselt KUKU Raadio „Maatunnis“. „Keegi oli kokku arvestanud, et oleme seal Madis Ligiga rääkinud 2,5 miljonile inimesele. See kõik kokku ongi teaduse populariseerimise minu variant.“ Mihkel Zilmeri sõnul ei vaja ta selleks raha ega kuluta asjatult aega, vaid see on teadlase ülesanne seletada inimestele lihtsalt ära, kuidas asjad tegelikult on. „Mina ei hakka inimestele seletama kosmoselaeva ehitust ega mängima arvamusliidrit põllumajanduse alal. Minu eriala on inimese ainevahetus ning loomulikult söömine ja joomine, samuti noorte

Paljud teadlased nii nagu ka muude erialade spetsialistid, kes teevad küll väga hästi oma tööd, ei suuda alati seda lihtsalt lahti seletada. „Inimesel peab olema teatud rääkimisoskus ja näitlemisvõime heas mõttes. Aga esimene tingimus on, et ta peab oma eriala valdama sisulises mõttes perfektselt,“ selgitab professor, kes ise ei näe mingit probleemi seletada lasteaialapsele arusaadavalt, mis juhtub tema pannkoogiga, kui ta selle hommikul ära sööb. Enamasti ongi nii, et mida targem inimene, seda lihtsamini ta suudab rääkida. „Selleks, et midagi lihtsasti lahti seletada, peab seda asja kuratlikult hästi teadma“. 

Võõrsõnade ja erialaste väljendite kasutamine teades, et enamus sellest aru ei saa, tundub kõrvaltvaatajale tihti oma tähtsuse rõhutamisena. Zilmeri arvates see päris nii ei ole. Tema soovitus arstitudengitele on patsiendile esmalt öelda terminid ja siis seletada, mida see tähendab. „Õpetan arstitudengeid juba aastakümneid ja mu eriala on meditsiiniline biokeemia. Toon ühe näite – on selline asi nagu isoelektriline ensüümdiagnostika. Kõlab võimsalt, eksole! Keerulist terminit kuuldes mõtleb patsient, et see peab küll olema üks vinge diagnostika. Äraseletatult tähendab see seda, et kui verre ilmuvad südamekahjustuse korral teatud asjad, siis me mõõdame, kas need tulid südamest, kopsust või maksast ehk siis – kui tulid südamest, on tegemist südameprobleemiga. Kõike on võimalik seletada väga lihtsalt“.

„Inimesel peab olema teatud rääkimisoskus ja näitlemisvõime heas mõttes. Aga esimene tingimus on, et ta peab oma eriala valdama perfektselt."

Toitumine kui trenditeema

„Söömine, mitte toitumine! Kas sa hüüad oma koerale: Muri, tule toituma!? Ei, sa ütled: Muri tule sööma. Sellepärast on minu raamatu nimigi „Normaalne söömine“,“ ütleb professor. Niipea kui 1990-ndatel midagi söömise alal ilmus, nagu näiteks transrasvad, margariini ja või-teema, oli Zilmeri telefon pidevalt punane. Loomulikult oleks ta kõigile neile küsimustele suutnud vastata, kuid sai aru, et see on üsna viljatu tegevus. Oleks ta öelnud, et kohv ei ole kahjulik, siis ilmunuks nädala pärast nupuke, mille keegi kusagilt üles  korjanud väites, et on küll kahjulik. „Ma lahendasin asja väga lihtsalt – kui seda müra tuli väga palju, kirjutasin raamatu. Sai kirjutatud raamat „Vitamiinid“, „Mineraalained“ ja kui söömise info hakkas juba inimesi lämmatama, kirjutasime sõpradega raamatu „Normaalne söömine“. Selle järel „Normaalne joomine,“ mis sisaldab infot veest alkoholini“.

Mihkel Zilmer leiab, et iga päev ei ole mõtet kommentaare jagada, see kulutaks tohutult aega. Aga kui mingisuguse asja suhtes kuhjub infoprügi sedavõrd palju, siis tuleb „natuke puhastada“. Järgmised teemad, mis teatud piiri ületavad ja kuhu tuleb sekkuda ning raamat kirjutada, on juba teada. „Kuna tohutult palju on viimasel ajal kuhjunud infoprügi seoses tehismagustajatega, siis järgmine raamat nendest räägibki ja selle lõpulugu on suhkrust. Suhkrul ei ole mitte midagi viga kui ta katab meie päevasest energiavajadusest 3-5%. Teatud koguses suhkru tarbimine ei ole sugugi kahjulik, see ei ole valge surm. Kirjutasin sellest juba 2003. aasta raamatus ja nüüd, paar aastat tagasi teatas maailma tervishoiuorganisatsioon, et kuni 10% on kahjutu“.

„Normaalne söömine“

Rääkides teaduse populariseerimisest, siis leidub internetis lademes toitumisteemalisi artikleid ja raamatuid. Mihkel Zilmer juhib muheledes tähelepanu sellele, et maailmas on vaid üksainus raamat pealkirjaga  „Normaalne söömine“, kõik teised räägivad toitumisest. Alati tekib küsimus, kui pikalt või mitu lehekülge on vaja kirjutada, et inimestele põhiasi ära seletada ja tädi Maali ka aru saaks. „Selles raamatus on põhiline kirjas lehekülgedel 14-19, kusjuures see on harukordselt lihtne – 5 reeglit, kuidas näeb välja hommiku-, lõuna- ja õhtusöök. Kui inimene suudab läbi lugeda viis lehekülge ja põhilise osa ajast teebki nii, siis tal ongi kõik okei. Ülejäänud raamat näitab ära, kuidas on lood toiduainete ja toitainetega“.

Ent kas need tõed ajas ei muutu, teadlased teevad ju pidevalt uurimistööd? „Inimese ainevahetus on evolutsiooni käigus suhteliselt välja kujunenud ja põhiasjad on täpselt ühtemoodi, need ei muutu. Selles mõttes ei ole vaja korrigeerida,“ selgitab professor ja toob näite, et korrigeeritakse selliseid teemasid, kas rinnalastele anda juurde D-vitamiini, kui päikest napib. Põhijooned aga ei korrigeeru. „Ma toon ühe näite. Inimese ainevahetuse spetsialistina olen ma kogu aeg öelnud, et või ja muna on äärmiselt mõistlikud toiduained. Kui ma rääkisin munast kui väga mõistlikust juba väga ammu, siis vaieldi mulle Eestis vastu, et USA südameliidu koduleheküljel on öeldud, et muna tõstab kolesterooli. Muigasin selle peale ja ei läinudki palju aega mööda, kui USA südameliit vabandas, et munaga läks nüüd natuke pahasti. Ainevahetuse spetsialisti ära ei peta, sest asjad on nii nagu nad on loodud“.

Sportlased keelatud aineteta tippu

Mihkel Zilmer soovitas juba aastaid tagasi lõpetada toitumisalane tõmblemine, sest lühiajalise toitumiseelistuse puhul ei muutu organismis tegelikult midagi. Otseselt kellegi nõustamisega professor ei tegele, aga sõpradest arstide ja kirurgidega on lepitud kokku patsientidele soovituslikud söömisharjumused operatsiooni eel, et lõikusele mindaks parimas võimalikus seisundis. „Ma ei salga – see töötab!“ ütleb ta ja lisab, et tema viis reeglit on aidanud meie tippsportlastel tuua Eesti riiki üle kahekümne medali. Eesotsas Gerd Kanteriga on nad alustanud neist põhitõdedest, millest algab vundamendi ehitamine. „Ma ei käi sportlastel lennujaamas vastas, aga mul on väga hea meel, kui keegi neist jälle medali võidab. See on illusioon, et keelatud aineteta tippu ei pääse. Pääseb küll! Aga see vajab väga täpseid teadmisi söömisest ja vedelike tarbimisest nii enne trenni, trenni ajal ning mis ülimalt tähtis - trenni ja võistluse järgselt. Seda kõike tuleb teha süsteemselt, teaduspõhiselt ja pikemat aega.“

Maksumaksja kasu

Tihtilugu kuuleme küsimust, et kui maksumaksja koputab uksele ja tahab teada, mida teadlased maksumaksja raha eest teevad ja mis temal sellest kasu on, mida siis vastata? „Mulle meeldib see, et me oma kolleegidega oleme juba aastakümneid teinud teadust, mis maksumaksjale otseselt kasulik. Rajasime endoteeli keskuse, kus me saame kõike uurida, kaasa arvatud veresoonte elastsust. Kõik need patsiendid, kes meie teadustöös osalevad, saavad vastu parima info. Meie teadustöö on paustanud ka sellesse, et  on loodud veresoonte talitluse täpsemad hindamisväärtused. Endoteeli keskuses on võimalik arvutada välja vererõhk ka kõige suuremas veresoones – aordis. Näiteks, kui käsivarrelt mõõtes on vererõhk natuke kõrgenenud ja aordis on normis, siis ei pea kohe hakkama ravima ja haigekassa raha kulutama. Tegime välismaalastega koostööd ja panime paika ka aordirõhu referentsväärtused. Kui aordis on rõhk üle normi, tuleb kindlasti hakata ravima. Aga paljudes olukordades nii ei ole. See tähendab, et teeme teadust, mis on otseselt rahva jaoks. Maksumaksja jaoks on tehtud ka Helluse keefiris olev ME-3, mis omab kümneid patente ja mida müüakse väga paljudes riikides kapslitena.

Kõigile neile aga, kes tervislikku söömist kalliks peavad ütleb Mihkel Zilmer: „Vastupidi, normaalne söömine on kõige odavam ja seejuures parim viis meie ainevahetuse jaoks.“.

 

Loo valmimist toetas teadus- ja tehnoloogipakt. Pakt on ühiskondlik koostöölepe teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna arendamiseks ning piisava tööjõu tagamine Eestis. Pakti koostöövõrgustik pakub tuge ja  infot oma tegevuste kavandamisel ning elluviimisel, võimaldab olla infovahetuses pakti teiste partneritega, saada osa teiste parimast praktikast ning jagada oma kogemusi.

Pakti eesmärkide ja tekstiga saab lähemalt tutvuda siit. Selleks, et hoida end kursis tegevustega, mida teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna edendamiseks tehakse, on hea liituda teadus- ja tehnoloogiapakti Facebooki grupiga.