Merike Rehepapp: juhendaja roll on fataalne

Haridusdisaini keskuse disaineri, koolitaja ja mentori Merike Rehepapi sõnul sõltub noorte loovuse, sh leiutamise suunamisel juhendajast praktiliselt kõik: noore motiveeritus, õpiteekond, maailma mõtestamine.

„Kui leiutamine on õpiteekond, siis juhendaja roll on lapsele nende probleemsete olukordade kaudu tutvustada, kuidas maailm töötab,“ selgitab Rehepapp ja lisab resoluutselt, et juhendaja roll on fataalne. „Kui leiutamise protsessis ei ole laps õppinud, ei ole juhendamist toimunud!“

Rehepapp möönab, et tema seisukohad võivad sageli tekitada vastakaid reaktsioone, kuid ta on veendunud, et õpilasleiutajate juhendamine on ehe näide sellest, kuidas õppimise keskkond peaks muutuma rohkem väärtus- ja vähem saavutuspõhiseks. Leiutamise konkurss, nagu nimigi viitab, sisaldab endas konkureerimist ja see omakorda viitab vajadusele jõuda iga hinna eest tulemuseni, mis on uudse lahendusena presenteeritav. Sel aastal aga oodatakse leiutamisvõistluselt osavõtjatelt ka õpiteekonna kirjeldamist ehk selgitamist, kuidas õpilane lahenduseni jõudis.

Tehnoloogia arenguga on alati käinud käsikäes eetilised ja moraalsed küsimused, kas ja kuidas muudab uudne lahendus meie igapäevaelu ning kas alati paremuse poole. „Leiutis ise ei muuda maailma, inimene muudab, kes seda kasutab,“ ütleb Rehepapp ja selgitab, et lapsed ja noored vajavad tehnoloogilise protsessi laiemate mõjude mõtestamisel kindlasti suunamist. Näiteks laekub konkursile igal aastal palju ideid robotitest, kes aitavad pereliikmeid kõikvõimalikes töödes alates beebide mähkimisest-kiigutamisest-toitmisest, lemmiklooma paitamisest kuni ema-isa abistamiseni majapidamistöödes, nt koristamises. Rehepapi sõnul tuleks juhendaja suunamisel küsida ja koos lapsega samal tasandil arutleda, näiteks, mis juhtub, kui koduloomaks võetud koera jaoks ei ole tema peremeestel enam aega, et isegi pai teha, või kui beebi oma ema-isa üldse ei näe, sest kogu mähkmete vahetuse-söötmise-magama paneku teeb ära robot. „Kui robotid teevad meie eest ära tegevused, mis hoiavad meid inimestena üksteisega kontaktis, siis tuleks küsida, et kes sellises maailmas elada tahab. See on väga hea mõtteharjutus – kirjeldada maailma, kus robotid teevad meie eest kõik ära, ja vastata küsimusele, mida siis inimeed teevad?“

Kuivõrd leiutamine sisaldab tulevikuelu mõtestamist, siis ei piisa selleks alati raamatutarkusest. Rehepapi sõnul peaks juhendaja olema see, kes toob protsessi juurde teemad, mida nn akadeemilised õppeained ei kata ära. Sealjuures tuleks haridusdisaineri sõnul säilitada alandlikku meelt ning tunnistada, et ka õpetaja peab õppima. „See on täielik jamps, kui öeldakse, et laps ei vajanud üldse juhendamist, oli nii tubli!“

Rehepapp nendib, et haridussüsteemis on uudsed liikumised siiski näha. „Näiteks gümnaasiumiastmes on mentoreid, kes toetavad õppijat oma kogemuse ja pädevusega, mitte ei õpeta. Samas, muutusi tuleb väikeste ampsudena teha,“ räägib haridusdisainer. „Parim muutus on selline, kus osalejad ei saa arugi, et ühel päeval räägivad risti vastupidist juttu.“

Õpilasleiutajate riiklik konkurss ootab nutikaid lahendusi igapäevastele probleemidele kuni 15. oktoobrini. Lisaks uudsetele lahendustele, oodatakse ka juba valminud loov- ja uurimistöid ning õpilasfirmade poolt pakutavaid innovaatilisi lahendusi. Parimaid ootab 25 950 euro suurune auhinnafond, mitmed eripreemiad, tunnustatakse ka silmapaistvamaid juhendajaid ning antakse välja parima kooli tiitel. Gümnaasiumiastme parim saab võimaluse esindada Eestit maailma suurimal teadus- ja inseneeriakonkursil ISEF, mis leiab aset USAs. Loe lähemalt konkursi ja selle tingimuste kohta etag.ee/leiutajad. 

 

Autor: Sigrid Rajalo
Foto: Eesti Teadusagentuur
Avaldatud: 27.09.2022