Kas valida eriala mõistuse või südamega?

Tekst: Madli Leikop, foto: Mariya Tyutina

Kutsekoda kutsus 30. novembril OSKA konverentsil arutlema suurimate vastuolude üle tuleviku tööjõuvajaduse ja haridussüsteemi vahel. Konverentsil osales 200 karjäärinõustajat, ametnikku, koolide, noorte ja tööandjate esindajat.

Üheks tulisemaks teemaks kujunes see, kas noor peab valima eriala ja töökoha ühiskonna vajadustest lähtudes või oma huvi ja hingerahu silmas pidades ehk kas õppida inseneriks, sest neid on tööturul väga vaja, või psühholoogiks, sest see on nii populaarne. Teise teemana käis pea igast sõnavõtust-arutelust läbi kutsehariduse roll ja see, et kõrgharidus ei ole ainus võimalus tööturul hästi hakkama saada.

Kutsekoja OSKA programmi uuringud analüüsivad Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema 10 aasta jooksul. Praeguseks on analüüsitud näiteks IKT-valdkonna, metsanduse ja puidutööstuse, metalli- ja masinatööstuse, sotsiaaltöö jpt tööjõuvajadust. OSKA uuringute järgi napib tööjõudu eriti tehnilistel erialadel. Inseneri ja tehniku erialadele sisseastujate arvud on drastiliselt vähenenud, kuid tulevikus on järjest enam töökohti, mis just tehnilist väljaõpet eeldavad.

OSKA arendusjuht Tiia Randma käsitles avaettekandes peamisi pudelikaelu tööturu ja haridussüsteemi vahel. „Pidevate muutuste sees elades me lõpuks enam muutuseid ei märka, aga me oleme uue tööstusrevolutsiooni lävel,“ sõnas Randma, pidades silmas tehnoloogia kiiret arengut, ajalukku kaduvaid ameteid ning töökohti, mille olemasolust täna veel aimugi ei ole. Ta tõi näiteks Uberi rakenduse, mis algul oli lihtsalt üks äpp, aga mis täna annab 633 linnas üle maailma tööd inimestele, kes igapäevaselt autojuhid ei ole. Või siis pilvetehnoloogiate insenerid, sotsiaalmeediaga seotud ametikohad, youtuberid – aastat kümme tagasi oli see vägagi tundmatu. Noorte eriala- ja töökohavalikuid mõjutab nende nutikesksus; teadmine, et info on alati ühe kliki kaugusel; õpingute katkestamine; soov proovida paljusid asju; nn tööampsude võimalus ehk mitu rauda on korraga tules. Mida peab sellises olukorras tegema tööandja? „Seda ei ole võimalik lahendada käskude ja keeldudega ega kiiresti. Töötegijate vähesuse leevendus on tehnoloogia areng, samas vastandub tehnoloogiliselt keerukamaks muutuv maailm noorte valikute ja võimetega. Mida me muutma peaksime, kas rööpalaiust (tööandjaid) või ronge (noori)?“ küsis esineja, inspireerituna konverentsi toimumiskohast, Balti jaama renoveeritud hoonest, kus kunagi asusid piletikassad.

„Miks on vaja sõiduplaani, kui nagunii tuleb raudteeremont või halvad lumeolud ehk miks on vaja tööjõudu ja oskusi prognoosida?“ – oma mõtteid jagasid Yngve Rosenblad OSKA-st, Reelika Leetmaa Töötukassast ja Merit Luik Tartu Tamme Gümnaasiumist.

Yngve Rosenblad sõnas, et ehkki tööjõuprognoosid 100% ei täitu, saab nende abil jälgida trende ja tulevikuks paremini valmistuda. Ta tõi näiteid Soome, Rootsi, Iirimaa ning Taani põhimõtetest tööjõuprognooside tegemisel ja tulemuste kasutamisest. Näiteks Iirimaal tugineb prognoos tugevalt statistikale (töötuse määr, koolilõpetajate arv, palgad jms). Andmebaasi kasutatakse immigratsiooniotsuste tegemiseks: millise haridustasemega ja ametiga inimesi võiks riiki kergemini sisse lasta. Teiseks – kus suunas muuta inimeste õppimisvalikuid, aga see suunamine on väga pehme. Taanis on prognoos seotud kohaliku töötukassaga: selgitatakse välja ametid, kus on tööjõupuudus; kus on turutõrked ja raske leida häid töötajaid, ehkki spetsiliste oleks; kus on suur tööjõuvoolavus; ametid, kus töö leidmise võimalus on väike jms.

Reelika Leetmaa tutvustas Töötukassa koolituste ja OSKA uuringute seoseid, täiendus- ja ümberõppeprogrammi „Tööta ja õpi“.

Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja ja karjäärikoordinaator Merit Luik tõi kuulajateni õpetaja mured ja rõõmud karjääriõppe planeerimisel. Kõlasid konverentsilgi ju mõtted, et karjääriõpetus peaks olema üldhariduskoolis süsteemne ja algama palju varem kui põhikooli lõpus või gümnaasiumis. „Info töömaailma kohta on õpetaja kirstunael – seda on raske leida, see on kiiresti muutuv ja raske õppetöösse rakendada.

„Info töömaailma kohta on õpetaja kirstunael“

Tervikpildi saamine tööturul toimuvast nõuab aega ja eelteadmisi, aga karjääriõpetaja teeb reeglina tööd põhiaine kõrvalt,“ sõnas Merit Luik. Ta kiitis OSKA materjale, just valdkondlikke uuringute trükiseid, kus on erineva ülevaatlikkusastmega analüüsid. Neid saab kasutada näitliku materjalina tunnis, rühmatööks, individuaalse ülesande andmiseks. Veel rõhutas ta, et õpilane valib selle eriala, millest ta midagi teab, tundmatu on hirmutav. Ka selles suhtes on karjääriõpetus koolis väga oluline.

Paneeldiskussioonis arutlesid ettevõtja Jaak Nigul, Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Marcus Ehasoo, Rajaleidja karjäärinõustaja Anna Gramberg  ja TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll selle üle, kas tahame sihtjaama jõuda või teeme lihtsalt lõbusõitu ehk ühiskonna vajadus versus noorte karjäärivalikud. Milles on ikkagi asi, et LTT-alasid, insenerialasid minnakse nii vähe õppima, et mõnda eriala ähvardab TTÜs sulgemisoht, samas kui vajadus nende oskuste-teadmistega spetsialistide järele on tohutu ja noor tööd otsima ei peaks?

„Noored arvavad, et neil on ainult õigused, õigus valida huvitav töö ja hea palk, aga kuhu jäävad kohustused? Kes need õigused kinni maksab?“ küsis Jaak Nigul ning leidis, et sellest olukorrast päästab sund – kohustus töötada õpitud erialal. Ja ülikoolid peaksid üle vaatama erialade vastuvõtunumbrid, seda koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.

Hendrik Voll sõnas, et me peame tutvustama neid erialasid, mis on teenimatult ebapopulaarsed, näitama nende erialade võluvamaid külgi. IT-erialad ei olnud veel mõni aasta tagasi samuti nii popid kui praegu, see on süsteemse ja teadliku tegutsemise tagajärg: räägi, propageeri, tutvusta ja räägi veelkord.

Õpilaste esindajana arutles Marcus Ehasoo, et tööandjad peavad mõistma, et maailm on muutunud – see mis oli õige ja töötav lahendus aastaid tagasi, enam ei tööta. Noortel on lihtsalt nii palju erinevaid võimalusi. Ta juhtis tähelepanu sellele, et ei peaks noori suunama ainult kõrgkooliõppesse, kutseharidus on ka valik, ja hea valik. Siin sõltub palju vanematest, kuidagi ei taha muutuda see suhtumine, et isa käis ülikoolis, ema käis, venda ja õde samuti, kuidas nüüd sina kutsekooli lähed...

Kui inseneeriaga kokku ei puutu, siis huvi ei teki.

Karjäärinõustaja Anna Gramberg pani kuulajatele samuti südamele, et noore inimese maailmapilt on alles kujunemas, ta võibki valesid valikuid teha. „Kui ta pole kokku puutunud inseneeriaga, siis ei saagi tal selle vastu huvi tekkida. Tuleb leida optimaalne tasakaal selle vahel, mida soovime/mida vaja on. Ei ole õige öelda, et noored ei taha tööd teha. Tahavad küll, aga miks ta läheb seda tööd tegema Austraaliasse, seda peame endalt küsima,“ sõnas Gramberg.

 

Päeva teises pooles arutleti selle üle, kas vedurijuht valib rongi või rong vedurijuhi ehk kaua veel saab tööandja töötajat valida; mõtiskleti, kuidas viia paremini kokku noorte karjäärivalikud ja ühiskonna vajadused; kuidas sobitada töötajate ootusi ja tööandjate võimalusi. Päeva juhtinud Indrek Maripuu tõdes konverentsi lõppedes, et häid ideid kogunes palju, aga ellu viia ei saa neid ei kohe ega kiiresti. Küll saab igaüks alustada väikesest muutusest iseendas – tööandja teeb homme midagi teisiti; töövõtja saab selgeks väikese, aga vajaliku oskuse; õpetaja tutvustab tunnis ootamatut ametit; õpilane heidab pilgu OSKA uuringutesse. Väikesed muutused viivad lõpuks suurteni.

OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses. OSKA uuringuid koostab SA Kutsekoda. Vaata täpsemalt oska.kutsekoda.ee
OSKA prognoosisüsteem aitab kaasa teadus- ja tehnoloogiapakti eesmärkide täitmisele.