Eesti Teadusagentuur oli projekti „Nutitund igasse kooli“ toetaja

Tekst: Madli Leikop

Septembris 2016 alanud projektile "Nutitund igasse kooli!" tõmmati 6. veebruaril 2018 pidulikult joon alla: rahvusvahelise turvalise interneti päeva konverentsil "Parem internet algab sinust" tänati aktiivsemaid koole ning projekti toetajaid, teiste seas ka Eesti Teadusagentuuri.

Projektis julgustati koole digiseadmeid kasutama ja infot jagama, kuidas digi õppimisele ning õpetamisele kaasa aitab.

Projektis julgustati koole digiseadmeid kasutama ja infot jagama, kuidas digi õppimisele ning õpetamisele kaasa aitab. Algatuse autorid ja suurtoetajad olid Telia Eesti, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Informaatikaõpetajate Selts. Koolid, klassid, õpetajad võtsid ette mõne nutika ülesande, lahendasid selle digivahendeid kasutades ning andsid tulemusest teada ka teistele projekti FB-kogukonnas. Kokku sai lehele 3278 postitust, mis ületas kõik korraldajate ootused. 

Iga kalendrikuu oli projektis pühendatud kindlale teemale, näiteks „Nutikad helid“, „Nutiloovus – kunstist progemiseni“, „Kõik õue!“, „Kaasa sõber nutitundi!“, „Digitaalne ohutus“, „Näita oma innovaatilist klassiruumi“ jpm. Lisaks kirjutati õpetajatest põnevaid persoonilugusid, millest koos tunninäidetega sai kokku nutitunni e-raamat

November 2017 oli projektis „Nutitund igasse kooli!“ teaduskuu: teadus ja kool käivad käsikäes. Põhikooli lõpus tehakse loovtöid, gümnaasiumi lõpus on kohustuslik uurimistöö.  Paljud koolid ja lasteaiad on teaduslikud metoodikad võtnud kasutusse ka ainetundides. Ühe kuu jooksul andsidki koolid, lasteaiad, kutseõppeasutused teada, mida põnevat on nad koostöös teadusega ette võtnud. Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium tegi sel teemal FB-kogukonda 37 postitust, Tartu Tamme Kool 22, Põlva Gümnaasium 22, Tartu Kutsehariduskeskus 19, Tallinna Lasteaed Kirsike 17, Antsla Gümnaasium 17, Narva Soldino Gümnaasium 16, Tallinna Kristiine Gümnaasium 12 ja Tamsalu Gümnaasium 10 postitust. Üldse kokku tehti 370 postitust. Osales 83 asutust, neist seitse liitusid projektiga esmakordselt.

Näiteks Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi 11. klass tegi õpetaja Kadri Rootalu juhendamisel küsitlusankeedi, mis õpetas uurimistöö aluseid. Tartu Kutsehariduskeskuse plaatimistöö eriala õpilased õpetaja Anne Krulli juhendamisel võrdlesid plaatimissegude füüsikalisi omadusi ning seejärel koostasid Venni diagrammi(d) Canva keskkonnas. Tartu Luterliku Peetri Kooli 4. klassi õpilased harjutasid internetist info otsimist. Õpetaja Tuuli Hiiesalu kirjutas FBsse tunnikirjelduse juurde nii: „Internetist vajaliku ja õige info leidmine pole sugugi nii lihtne. Harjutasime seda 4. klassiga. Kõigepealt said nad paberil küsimused, millele tuli leida õiged vastused. Küsimused polnud just tavapärased. Näiteks tahtsin teada, millised loomad on võimelised end peeglist ära tundma, mitu sentimeetrit kasvab aastas habe või mis värvi olid Christoph Kolumbuse juuksed. Järgnes Kahoot!, kus leitud vastused kulusid marjaks ära.“

Eesti Teadusagentuur oli teaduskuul postitajatele välja pannud toredad auhinnad: tulevikutööde ja leiutamise koolitus õpilastele (loosiõnn naeratas Juuru Eduard Vilde Koolile, õpetaja Helle Kiviselg, ja Kehra Gümnaasiumile, õpetaja Kati Lillemets); probleemipõhise ja uurimusliku õppe koolitus õpetajatele (Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Kristina Toropova  ja Antsla Gümnaasium, Marietta Lõo).

Algatuse „Nutitund igasse kooli!“ eestvedaja Birgy Lorenz tegi aastale tagasi vaadates väikese kokkuvõtte: „Teadsime küll, et nutti ja huvitavaid asju tehakse, aga et nii ulatuslikult ja põnevalt on muutunud õpikäsitus koolides ette võetud, seda oli hea näha ja teada saada. Tore oli see, et kogukond tuli algatusele ise taha, rõõmustati üksteise ideede üle, anti nõu, tehti järgi. Pildid ning videod pakkusid elamust neilegi, kes tehtut lähemalt uurisid. Koolide aktivistid ja haridustehnoloogid korraldasid teabepäevi ja õppimisüritusi, suunasid kolleege postitama või postitasid nende eest, kes sotsiaalmeedias ise veel aktiivsed ei olnud. Kui arvudest rääkida, siis keskmine tempo oli kuus-seitse postitust päevas, rekord aga 24.“

Kuidas nutitunni projekt aitas kaasa LTT-ainete õpetamisele?

Birgy Lorenz: LTT on nii loodusteadus, matemaatika, informaatikaõpetus, kunst kui ka tööõpetus ehk sisuliselt pool ainetest, mida koolis õpetatakse väga praktiliselt. Kui vaadata postituste sisu, siis ülekaalukalt on lasteaedade südame võitnud Bee-Boti haridusrobotid ja robootika, koolides aga joonestamine ja disaineritööd, leiutamine, testimine ja õpimängud.

Kindlasti tasub selles osas jälgida, mida teeb Antsla Gümnaasiumi õpetaja Marietta Lõo, sest see fantaasia, kuidas tema on toonud lihtsad teaduslikud asjad kooli tasandile, on rakendanud koolitöösse teadussaate „Rakett 69“ kui ka muu, on imetlust väärt!

Meelde jäi, kuidas Maria Savina Tamsalu Gümnaasiumist tutvustas gümnaasiumi matemaatikatunni elavdamist keskkonna https://teacher.desmos.com abil. Ilotana Haalen Tallinna Kristiine Gümnaasiumist tõi klassiõpetajana erinevatesse tundidesse nii programmeerimise kui tulemuste vormistamise, sest ka raporti vormistamine on teaduses üks oluline osa. Samuti tasub jälgida, mida teevad Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi õpetajad, sest seal on süsteemselt ette võetud visualiseerivad tegevused, geomeetria ja joonestamine.

Nutitunnid on tulnud, et jääda ning digipööre on projektis osalenud asutustes toimunud edukalt. Mõned sammud võivad olla väiksed, teised võivad olla lausa hüpped, aga need kõik on meie ühised sammud Eesti hariduselu parendamisel. Ägedaid leide leiab e-raamatust ja ka FB-kogukonnas ringi uurides.

Jätkame traditsiooni ja harjumust üksteisega mõtteid, lahedaid leide ning nutitunde jagada. Nutitunni kogukond jääb kõikidele avatuks kasutada – jagage infot, korraldage ise väikseid konkursse, kaasake teisi oma tegevustesse. See ongi meie ühine sünnipäevakink Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks!