Bioteaduste Üliõpilaste Selts viib õpilased mikroobide ja geenide maailma

Autor: Madli Leikop; Foto: BÜS FB lehekülg

Bioteaduste Üliõpilaste Selts (BÜS) on 2013. aastal loodud tudengiorganisatsioon, mis koondab Tartu Ülikoolis õppivaid loodusteaduste valdkonna bioteaduste tudengeid. „Meie tegevuse eesmärgiks on oma erialade õppe- ja teadustöö arendamine, samuti ka teaduse populariseerimine. Loome noortele teadlastele seeläbi arenemisvõimaluse oma valdkonnas ning avatud võrgustikku tulevaste ning praeguste Eesti tippteadlaste vahel,“ andis lühiülevaate seltsi president Kaisa Põhako koos teiste juhatuse liikmetega.

BÜS on ka teadus- ja tehnoloogiapakti partner. Liitumise ühe põhjusena toob selts välja koostöö positiivse ja kahepoolse mõju, näiteks kasvõi uute praktikakohtade leidmine ettevõtetes.

BÜSi tegevus jõuab tuhandete Eesti koolinoorteni, andes neile võimaluse tutvuda loodusteadustega, nende arengusuundade, võimaluste ja meie elukeskkonda panustamisega. Selts korraldab erinevaid põnevaid üritusi: filmi- ja seminariõhtud, koostöös Rahva Raamatuga teemaõhtud. Seltsi liikmed esinevad ka koolides mikrobioota ja nutrigenoomika loengutega.

 

Mida annab tudengile osalemine Bioteaduste Üliõpilaste Seltsis?

BÜSi asutasid seitse äärmiselt entusiastlikku geenitehnoloogi. Suure osa seltsi liikmeskonnast moodustavad geenitehnoloogia tudengid, kuid palju on ka bioloogia- ja elustikukaitse tudengeid, samuti mõned biomeditsiini ja arstiteaduse tudengid ning doktorandid. Alates 2017. aastast võtab selts toetajaliikmetena vastu ka ingliskeelse õppekava Science and Technology tudengeid. Toetajaliikmena on võimalik BÜSiga liituda kõigil soovijatel olenemata erialast, samuti ei ole vaja olla Tartu Ülikooli tudeng.

Selts annab tudengitele suurepärase võimaluse kaasa rääkida tudengite jaoks olulistel teemadel, näiteks õppekavade ja õpirände arendamisel, aga ka organiseerida erinevaid üritusi ning arendada suhtlemisoskust ja meeskonnatööd. Kätt saab harjutada ka sponsorluse ja mentorluse valdkonnas, lisaks harjutada esinemisoskust koolis loenguid andes.

Bioteadused on ajas väga kiiresti arenevad; arusaamad, mis täna on korrektsed, võivad homme osutuda hoopis valeks.

Miks on vaja noorte seas populariseerida bioloogiat ja geneetikat?

Noorte seas on vaja populariseerida bioteadusi, kuna see loob nii noorte enda kui ka laiemalt teaduse arengule uusi ja huvitavaid võimalusi. Bioteadused on ajas väga kiiresti arenevad; arusaamad, mis täna on korrektsed, võivad homme osutuda hoopis valeks. Seetõttu on oluline, et suudaksime panustada oluliste avastuste tegemisse ning seda inimkonna hüvanguks ka kasutada alates uutest ja innovaatilistest rakendustest meditsiinis kuni põllumajanduseni. Samuti on võimalik elavdada bioteaduste abil majandust ning panustada jätkusuutliku keskkonna säästmisesse.

Miks on liitumine teadus- ja tehnoloogiapaktiga Bioteaduste Üliõpilaste Seltsile oluline?

Liitumine teadus- ja tehnoloogiapaktiga annab seltsile võimaluse oma tegevust veel laiemalt tutvustada ning leida uusi koostööpartnereid, kellega arendada välja näiteks mitmekesisemat praktikabaasi. Nii saavad kõik bioteaduste tudengid praktikale ning tihtipeale asutakse ka tööle kohta, kus juba praktikal käidud – seega saaksid paktiga liitunud ettevõtted omale tulevasi töötajaid. Kõige aluseks on siiski omavaheline sujuv koostöö.

Hetkel teeme tihedat koostööd Teaduskeskusega AHHAA, kus põhiliselt korraldame oma filmiõhtuid. Sujuv koostöö on läinud käima sellest sügisest Rahva Raamatuga – teemaõhtutel võtame iga paari kuu tagant luubi alla just ilukirjanduses leiduva teaduspoole.

Oma erialastesse ettevõtetesse korraldame huvilistele ekskursioone, mille eesmärk on tihendada koostööd meie seltsi ja ettevõtete vahel ning luua mugav praktikabaas, et tudengitel oleks lihtne leida meelepärane praktikakoht. Mõned tudengid on läbi selle juba praktikakoha leidnud.

Palun tutvustage natuke lähemalt loenguid, mida BÜS gümnaasiumi- ja põhikooliõpilastele pakub.

Loenguid pakkusime juba enne teadus- ja tehnoloogiapaktiga liitumist. Mõlemad loengud puudutavad olulisemaid mõisteid bioloogias ning annavad hea ülevaate bakteritest inimese sees ja keskkonna mõjudest meie geenidele.

Loengus „Sinu triljon kaaslast” keskendutakse inimese soolestiku mikroobidele – mis mikroobid on ning mis rolli nad inimeses mängivad. Tutvustatakse täpsemalt ka soolestiku mikrobiootaga ning räägime, kuidas ja mil määral mikroobid mõjutavad inimese tervist. Lisaks teeme selgeks, mis on pre- ja probiootikumid, mis on antibiootikumid ja kuidas nad mõjutavad soolestiku mikrobiootat. Puudutame ka Tartu Ülikoolis tehtud teadustöid Helluse bakteritest ja levaanist. Kõige lõpetuseks räägime ka sellest, millised on tulevikusuunad ehk täpsemalt fekaalisiirde teraapiast ning ka vitamiine sünteesivatest bakteritest. Loeng on sobilik nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilastele.

Loeng „Nutrigenoomika” keskendub peamiselt sellele, kuidas on inimeste toitumisharjumused seotud nende geenidega. Mis on DNA ning kuidas geenid täpsemalt avalduvad? Seletame lahti nutrigenoomika mõiste ja arutleme, miks see teadus vajalik on. Räägime erinevatest toitumisega seotud haigustest ning toome näiteid genoomi ja toitumise vahelistest seostest aga ka seda, miks kõigile inimestele ei mõju ravimid samamoodi ja kuidas seda probleemi saaks tänu personaalsele meditsiinile lahendada. Loeng on suunatud eelkõige gümnaasiumiõpilastele.

Täpsem info loengute kohta on üleval seltsi kodulehel.