Arvi Hamburg: inseneri töö on loominguline

Teksti: Madli Leikop, foto: Arvi Hamburg, päisefoto: Daniel McCullough on Unsplash

Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna energiapoliitika professoril, Eesti Inseneride Liidu presidendil Arvi Hamburgil on inseneristaaži paarikümne aasta jagu. Tehnikaülikooli elektrivõrkude ja -süsteemide erialal lõpetas ta 1974. aastal, inseneri kutsetunnistuse sai aga aastal 1992. „Tänapäeval loetakse inseneriks seda, kellel on inseneri kvalifikatsioon, kutse, mida tõendab kutsetunnistus,“ rõhutas Arvi Hamburg.

Tema inseneriteekonna puhul võib öelda, et reamehest kindraliks: 1960ndate lõpus Rapla Elektrivõrkudes elektriinsener, 2012 Tallinna Tehnikaülikoolis energeetikateaduskonna dekaan ja energiapoliitika professor. Sinna vahele mahub aastaid juhtivat tööd Eesti Energias, Majandusministeeriumis, Eesti Gaasis, õppejõu ja teadlase tööd Euroakadeemias ja Tallinna Tehnikaülikoolis, kus Arvi Hamburg õpetab tudengeid tänagi.

„Inseneride koolitamisega sain esimese kogemuse 1976. aastal, mil olin Rapla Elektrivõrkude juhataja. Koondasime kokku inseneri ametipostil töötavad inimesed ja tegime piirkondliku inseneride sektsiooni. Käisime koos korra kuus ja pidasime plaane, millist inseneri-teadmist on meie lähikonnas ettevõtjatel vaja ning kuidas insenere selleks koolitada. Mõtlesime ka, kuidas insenerikutset koolinoortele tutvustada. Insenerid erinevatelt elualadelt vahetasid infot, see oli midagi elukestva õppe taolist,“ meenutas Arvi Hamburg.

Millal Te ise pidite viimati praktilist inseneritööd tegema?

Eesti Gaasis 2011. aasta sügisel. Alexela oli aktiivne Paldiskisse veeldatud maagaasi terminali rajamisel ning tuli teha arvutused: milline on tehnoloogia, mida veeldatud maagaasi taasgaasistamine tähendab ja millised on võimalused soojuse kasutamisel. Tegu polnud projekteerimisega, vaid just uue tehnoloogia läbiarvutamisega. Seda, mida täna TTÜs teen, ei saa otseselt inseneritööks nimetada. Näiteks töötan läbi materjale selle kohta, mis on kuskil riigis tehtud ja võrdlen tulemusi Eesti riigi seisuga. Määratlen, milline tehnoloogia või tegevus võiks meile jõukohane olla.

Kui üks 5-6aastane poiss teie käest küsiks, mida insener teeb, siis mida talle vastaksite?

Kui väike poiss istub täna oma toas toolil, siis insener seletab väikemehele, miks tool on just selline, kes selle tegi ja kui palju selleks kulus mõistust, ressurssi ja tööd.  Lisaks arutleb, kuidas seda tooli antud hetkel muuta veel mugavamaks ja ohutumaks. Edasi lendab inseneri mõte tulevikku kujundama, kus polegi toolil enam oma traditsioonilist otstarvet. Insener loob süsteeme, eeldusi meie ootuste täitumiseks.

Kui lai oli ja on tänapäeval inseneriks õppinu tegutsemisvaldkond?

Nõukogude ajal olid selged, kitsad ja sügavuti minevad õppekavad. Kooli lõpetajatel olid väga selged teadmised ja neid hinnati kõrgelt. Ma ei ütle, et nõukogude-aegne haridus oli kehv, kuid samas ma mõistagi ei väida, et 1974. aastal lõpetanu teadmised täna midagi maksaksid. Tehnoloogia on ju kaks põlve vahetunud.

"Eesmärk ei tohi olla, et õpi ära, tea ja oska, vaid hoopis mõtle, analüüsi, taju taustsüsteeme, näe tervikut, hooma nähtuste ja protsesside põhjuseid!"

Täna püüdleme selle poole, et tulevastel inseneridel oleksid laiemad ühiskonna- ja  tehnoloogiavaldkonna teadmised ning nad oleksid tööturul õppimisvõimelised. Õpingud kõrgkoolis peavad motiveerima inimest mõtlema, äratama neis huvi valdkonna vastu. Eesmärk ei tohi olla, et õpi ära, tea ja oska, vaid hoopis mõtle, analüüsi, taju taustsüsteeme, näe tervikut, hooma nähtuste ja protsesside põhjuseid! Elus on võimalik läbi lüüa siis, kui näed süsteemi kui tervikut. Töökohal võib olla 100 asja, mida ta peab teadma. Me võime neist 10 ära õpetada, aga ülejäänud 90ga ta neid ikka siduda ei oska. Igal töökohal on oma spetsiifika ja töötajalt nõutakse õppimisvõimet ja  kvalifikatsiooni tööga toimetulekuks. Sügavamad teadmised kitsamas valdkonnas omandatakse tööpraktikas end pidevalt täiendades. Kõrgkooli lõpp on tegelikult inseneri jaoks alles õppimise algus!

Kas meil on inseneridest nii suur puudus nagu väidetakse?

Ükskõik millise ettevõtjaga räägid, hakkab ta kohe kurtma, et insenere ei ole. Ja kurdab kohe lisaks, et ka oskustöölisi ei ole. Olen küsinud, mida olete konkreetselt teinud selleks, et insenere oleks? Meil natuke ikka raisatakse, mitte alati ei tööta insener insenerikvalifikatsiooni nõudval töökohal. Ehk on üks põhjus meie tööprotsesside lihtsus, mistõttu tööandjad ei ole väga aldid nõudma ja maksma väärilist tasu kutsega insenerile? Või pole veel karjuvat häda inseneride järele? Kuid tulevikus on meil loomulikult vaja insenere, nii tipptasemel loovinimesi ja kui neid, kes ehitusobjektidel koordineerivad suurte masinate ja seadmete tööd.

Kuidas inseneeriat noorte seas populariseerida?

Tööandjad tuleb püüda tuua kooli, et õpilastele räägiksid inimesed, kes tegelikult selle valdkonna elu korraldavad. Noortele edastatava sõnumi ühisnimetaja võiks olla, et õppimine on põnev, inseneri tööelu on loominguline. On olemas äärmiselt perspektiivne algatus, keskkond avaliku sektori, koolitaja ja tööandaja koostööks – teadus- ja tehnoloogiapakt. Eesti Teadusagentuur teeb pakti koordinaatorina tänuväärset tööd LTT-ainete (loodus, tehnoloogia, täppisteadused) populariseerimisel. Eesti Inseneride Liit on paktiga liitunud ning panustab oma tegevusega igati sellesse, et kõrgkoolide üliõpilased õpetaksid koolides tehnoloogia vailikaineid, kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste laborid oleksid kooliõpilastele avatud, toimuksid kooliõpilaste tutvumisreisid ettevõtetesse ning ettevõtjad annaksid loenguid koolides.

"Võibolla oleme liiga palju rääkinud, et reaalalad on rasked ja peaksime hoopis tõstma esile inseneri töö mitmekülgsust ning seotust paljude teiste valdkondadega. Tõsi, matemaatikat peab oskama, aga sa ei pea võrrandeid pähe õppima, vaid taipama asja sisu ning seoseid teiste valdkondadega."

Võibolla oleme liiga palju rääkinud, et reaalalad on rasked ja peaksime hoopis tõstma esile inseneri töö mitmekülgsust ning seotust paljude teiste valdkondadega. Tõsi, matemaatikat peab oskama, aga sa ei pea võrrandeid pähe õppima, vaid taipama asja sisu ning seoseid teiste valdkondadega. Näiteks on inseneril on väga palju vaja teada majandusest, kuna tehnoloogia valdkond on ressursimahukas ning vaja läheb majanduslikku mõtlemist. Areng ja innovatsioon toimub siis, kui annan endale aru, milline osa sinu unistustest on realiseeritav ja mis sellest realiseerimisest kasu tõuseb.

Eesti Inseneride Liidu eestvedamisel asutati Eesti teadus- ja tehnikamuuseumi algatajate sihtasutus. Miks on tehnikamuuseumi rajamine nii oluline?

Kes ajalugu ei tea, elab tulevikuta! Keskses Eesti teadus- ja tehnikamuuseumis näeks, mida Eestimaal on tehnoloogia ja tehnika valdkonnas tehtud. Paljut me üldse ei teagi! Näiteks omaaegses Dvigatelis tehti maailmatasemel tuumaseadmeid. Eestis on olnud ja on ka täna  kuulsad tööstusettevõtted, leidurid ja teadlased. Miks peaks tehnika noort inimest huvitavama, kui ta  ei tea, kui väärtuslikke ja maailmamuutvaid saavutusi kätkeb endas Eesti tehnikaajalugu.

Muuseumit näeme eelkõige koolitusasutusena, samuti tehnikaringide koduna ja ühiskonna teavitajana. Palju tehnikapärandit, meie kõikide kultuuripärandit on juba hävinud. Seda vähest, mis paljuski on erakätes, saab veel koondada, eksponeerida ja kasutada tulevaste tehnikateadlaste, inseneride kasvatusprotsessis. Tehnikamuuseumi võimalikuks asukohaks oleks järjepidevusest lähtudes Noblessneri kvartal. Seal nimelt asus omal ajal Eesti riigi poolt asutatud tehnikamuuseum, mis kaotas oma ruumid „baaside lepinguga“. Püüame luua eeldused kaasaegse teadus- ja tehnoloogiamuuseumi taasasutamiseks.  

 

Eesti Inseneride Liit on teadus- ja tehnoloogipakti partner. Pakt on ühiskondlik koostöölepe teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna arendamiseks. Pakti üldeesmärk on valdkonna hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ning piisava tööjõu tagamine Eestis.

Pakti koostöövõrgustik pakub tuge ja uut infot oma tegevuste kavandamisel ning elluviimisel, võimaldab olla infovahetuses pakti teiste partneritega, saada osa teiste parimast praktikast ning jagada oma kogemusi.

Pakti eesmärkide ja tekstiga saab lähemalt tutvuda siit. Selleks, et hoida end kursis tegevustega, mida teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna edendamiseks tehakse, on hea liituda teadus- ja tehnoloogiapakti Facebooki grupiga.