Tähelepanekuid uurimistöö koostamisel

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi komisjoni tagasiside juhendajatele 2022. aasta konkursitööde põhjal:

Teema valik

Teema valikul võiks juhendaja olla eelkõige õpilase suunaja ja toetaja, mitte idee autor („Valisin selle teema, sest juhendaja soovitas“ ei peaks kindlasti olema sissejuhatuses mainitud). Kui õpilase uurimisteema läheb juhendaja kompetentsist välja, võiks ta õpilase suunata (lisaks) mõne teise valdkonna kolleegi juurde juhendamisele. Näiteks, kui õpilane uurib keelekasutust bioloogia-teemalises rakenduses, siis võiks olla juhendajateks nii keele- kui ka bioloogiaõpetaja.
Õpetajad võiksid soosida ja julgustada valima uuenduslikke ja ainete üleseid teemasid, mida ei ole varem uuritud. Kui mõni õpilane soovib uurida samasugust teemat nagu õpetaja juhendas juba eelmisel aastal, tuleks õpilast kindlasti suunata eelmisel aastal kirjutatud tööd läbi lugema ja sellele ka viitama. Võimalusel tuleks aga valida teine metoodika, teistsugune valim vms, et teemat varieerida ja luua uusi teadmisi ka õpetaja (juhendaja) jaoks.
Vältida tuleks teemasid, mille hüpoteesid on ilmselged ja neile vastuste leidmine võimalik ka ilma uuringuta. Samuti tuleks vältida liiga avara või ambitsioonika (üle jõu käiva) teema valimist.

Uurimismeetod

Töös kasutatavat uurimismeetodit tuleb lähemalt tundma õppida. Näiteks intervjuu läbiviimisel tuleks endale selgeks teha, kuidas kasutada transkriptsioone (kategoriseerimine, narratiiv, ütlused jms).
Paljudes töödes oli uurimismeetodina kasutatud küsimustiku koostamist Google Formsis, puudus aga selle metoodika interpreteerimine teaduslikust vaatenurgast. Autorid peaksid küsimuste analüüsi samuti kirjeldama.
Silmas tuleb ka pidada, et ilma põhjenduseta küsitluse läbiviimine pole teadus ega võimalda sügavamalt oma töö teaduslikkust mõista. Inimeste küsitlemise puhul peaks osundama ka piirangutele ja eetilistele probleemidele.

Teoreetiline taust

Kirjanduse ülevaade tuleks anda konkreetselt antud teema kohta. On esinenud juhtumeid, kus kirjanduse ülevaade on laialivalguv ja venib väga pikaks, üritatakse rääkida väga paljudest erinevatest asjadest. Väga pika kirjanduse ülevaate puhul kipub jääma ka tulemuste osa nõrgemaks. Seega tuleks rohkem rõhku panna metoodika ja tulemuste põhjalikuks kirjeldamiseks.
Samuti ei ole uurimistöös vaja tutvustada teooriat, millel on vähene või üksnes formaalne kokkupuude analüüsitava objektiga – see hägustab fookust.
Teravdatud tähelepanu teoreetilisele taustale peaks juhendaja pöörama praktilistes töödes, et lisada neile teaduslikku sügavust.

Ülesehitus

Teadustöös on tavaliselt kuus kohustuslikku osa: 1) sissejuhatus; 2) materjali tutvustus; 3) meetod; 4) tulemused; 5) arutlus (või tõlgendused, järeldused); 6) kokkuvõte. Vastavalt teemale saab osasid neist ühildada, teinekord on vaja ka täiendavaid alajaotusi. Kõige olulisem on arutluste ja järelduste peatükk, sest just seal saab õpilane näidata oma analüüsi- ja üldistusvõimet, paigutades uurimustöö tulemused laiemasse konteksti.
Samas tuleb silmas pidada, et töö ülesehitus sõltub eelkõige teemast. Mõnikord ei sobi teooria-metoodika-empiirika ülesehitus, vaid sobivam oleks rakendada tegevus- või arendusuuringu tsüklilist struktuuri. Asjakohasuse printsiibist võib vajadusel julgelt lähtuda, mitte järgida ette kirjutatud reegleid (mis toimiksid hästi mõne teise töö puhul). Kui tavapärasest struktuurist kõrvalekalle on põhjendatud ja toetab uurimist, siis on see asjakohane.

Viitamine

Uurimistöö eeldab oma seisukoha kujundamist ja järelduste tegemist. Seisukohad tuleb kirjandusele-allikatele tuginedes põhjendada, ei piisa tuginemisest pelgalt arvamusele või kõhutundele. Kõikidele seisukohtadele, mis ei ole töö autori omad, tuleb viidata.
Viide peab paiknema iga väite juures, mis on võetud mõnest allikast (ühes lõigus võib samale allikale mitu korda viidata). Kui viide on ainult ühel korral lõigu lõpus, pole võimalik aru saada, mitme lause kohta see kehtib – võib jääda referatiivne mulje (kogu lõik on võetud viidatud allikast).
Ei ole piisav kasutada töös läbivalt ainult ühte allikat. Mitmetes töödes tuli ette lehekülgede kaupa samu viiteid.

Allikakriitika

Kirjanduse ja allikate osas peaks olema kriitiline ja õpilastele tuleks selgitada, milliseid allikaid tasub usaldada ja milliseid mitte. Mitmetel puhkudel on töödes kasutatud erinevaid blogisid, mille info usaldusväärsus ei ole väga kõrge. Samuti on ette tulnud kirjandust, mis liigitub pseudoteaduse alla. Ka Wikipedia-viidete ning „7 things-to-do“-tüüpi internetiallikate sobimatus võiks olla elementaarne.
Teisalt ei pea trükitud teoseid kooli raamatukogust vägisi otsima. Üle 20 aasta vanad materjalid on enamasti ka sisult aegunud ning neid on sobilik kasutada viidetena juhul, kui on soov näidata mõne valdkonna ajaloolist käsitlust võrdluses kaasaegse lähenemisega. Juhendaja ülesanne on aidata leida asjakohast kirjandust ja seda ka väljastpoolt kooliraamatukogu, kuhu paljud raamatud kunagi ei jõuagi.
Hea teadustöö põhineb ennekõike publitseeritud materjalidel (raamatud, artiklid), sest enamasti on need eelretsenseeritud, toimetatud ja kontrollitud ehk et nende teaduskvaliteet ja infoväärtus on kõrgem. Loomulikult võib teadusartikleid ka internetist otsida ja lugeda, kuid viide peaks olema vormistatud kui teadusartiklile, millele võib lisada internetilingi või (eelistatult) DOI-numbri ehk spetsiaalse viite veebis asuvale elektroonilisele dokumendile.
Ka internetiallikaid võib kasutada, ent need ei tohiks moodustada ülekaalukat enamust. Kirjanduse nimekirjas tuleb eristada eraldi alajaotustena käsikirjalised allikad, publitseeritud materjalid ja internetiallikad, sh viimastele lisada link ja kasutuskuupäev.

Eksperimentaalsed mõõtmised

Eksperimentaalsete mõõtmiste läbiviimisel (pikkus, aeg jne) tuleks teha mitu katset ehk katset korrata, saamaks kinnitus samasuguse tulemuse saavutamise kohta.
Katseseadete kasutamisel (näiteks vee elektrijuhtivuse mõõtmiseks) peaks välja tooma seadme täpse nime ja täpsusklassi.
Hinnata tuleb ka mõõteviga. Ilma mõõteviga välja toomata võivad tulemused numbriliselt olla erinevad, aga kuna mõõteseade oli ebatäpne, siis tegelikult mõõtevea piires tulemused kattuvad ning erinevust järeldada tegelikult ei saa.
Vältida tuleks keskmiste tulemuste võrdlemist ilma standardhälbe või muu andmete hajumist kirjeldava parameetrita.

Vormistamine ja õigekiri

Lisaks uurimisteema heakskiitmisele ja esmaste allikate juurde suunamisele on juhendaja ülesandeks elementaarsete kirja- ja trükivigade parandamine ning formaadinõuete järgimisele tähelepanu juhtimine (graafikud allkirjadega samal lehel, alapealkirjad järgmisel lehel, jooniste kuvamine pdf-is jne).
Loomingulistes ja praktilistes töödes, samuti visuaalkultuurist rääkivates teoreetilistes töödes on väga tähtis esitada illustratsioonid kohe teksti juures, mitte lisades. Loominguliste tööde puhul võib suuremat lehepinda lisades kasutada parema või suuremas formaadis foto esitamiseks, aga teose lõpptulemus peaks kindlasti ka juba töö põhiosas olema näha.
Kunsti ja disaini loovtööde puhul on väga oluline, et näidataks piisavalt detaile, tööprotsessi ja teost tervikuna nii nagu seda esitletakse (õige valgus, keskkond, raam, postament jne). Selleks on oluline, et juhendaja tuletaks õpilasele meelde tööprotsessi dokumenteerimise vajalikkust.