Malev
Malev (kasutatakse ka nimetusi noortemalev, õpilasmalev, töömalev) on noorteprojekt, mille raames noored teevad tööd ja osalevad ka teistes projekti tegevustes. Malevad toimuvad üle Eesti ning korraldajateks on enamasti kohalikud omavalitsused, noorsootöö teenuseid pakkuvad mittetulundusühingud, sihtasutused ja ettevõtted.
Maleva korraldamise eesmärk on pakkuda noortele võimalust teenida veidi raha, saada osa tööelu ja karjäärivõimalusi käsitlevatest koolitustest ning veeta koos sõpradega sisukalt vaba aega. Malevas osalemise kogemus aitab noorel teha teadlikumaid karjäärivalikuid ning siseneda enesekindlamalt tööturule.
Maleva korraldamise eesmärk on pakkuda noortele võimalust teenida veidi raha.
Malevaid korraldatakse 7–26-aastastele noortele. Malevarühm koosneb üldjuhul vähemalt kümnest inimesest ja ühe rühma kohta planeeritakse üks või kaks rühmajuhti. Noortel on võimalik osaleda kas ööbimisega või ööbimiseta malevarühmades. Maleva ühe vahetuse pikkus on enamasti üks kuni kolm nädalat, millest tööd tehakse viiel päeval nädalas.
Heaks näiteks kohaliku omavalitsuse ja ettevõtte koostööst on 2018. aastal toimunud Jõelähtme piirkonna tehnoloogiasuuna malev, kus malevanoored panid oma oskusi proovile mobiilses töökojas, mille arendas välja Merkuur OÜ. Noored tutvusid malevas tehnoloogia ja inseneeria valdkondade ja võimalustega ning ehitasid kohalike noortekeskuste õuealade juurde puidust lauad ja pingid.
Teadushuvilistel koolinoortel on olnud mitmel aastal võimalus osaleda Eesti Tudengisatelliidi SA korraldatavas teadusmalevas, kus tegutseti iseseisvas uurimisrühmas ning otsiti lahendusi juhendajate püstitatud uurimisküsimustele. Näiteks arvutasid teadusmalevlased elektrilise päikesepurjega lendava kosmoselaeva trajektoori ja ehitasid Helmholtzi pooli.
Malev on koostöövorm, kus suurem vastutus ning vedaja roll on koolivälisel partneril. Maleva korraldamisel tuleb nii koolil kui koolivälisel partneril ennast kurssi viia noore või alaealise töötamisega seotud nõuetega, mille leiab Tööinspektsiooni kodulehelt.