Eestis napib insenere. Mida saavad koolid teha?

26. Mai 2023

Noortele tuleb senisest palju põhjalikumalt inseneriks õppimise võimalusi tutvustada, siis hakkab inseneride defitsiit vähenema, kinnitab Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeprorektor Martti Kiisa.
On ju selge, et üldhariduskoolis käiv noor, kelle vanemad ei ole insenerid, ei oska ette kujutada, kuidas inseneritöö välja näeb, kuidas inseneriks õpitakse ja mis eeldusi selle eriala valimiseks vaja on. Inseneritööst ettekujutuse saamise muudab veelgi raskemaks tõsiasi, et tehnikamaailm muutub pidevalt: uued materjalid, uued seadmed, robotid, tehisintellekt jne. Kuidas selles kiiresti pulseerivas ja pidevalt muutuvas maailmas õpilasteni jõuda ja neile insenerikutset propageerida?
Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK) on teinud kaasa mitmeid noortele ja ka lastele suunatud inseneritööd propageerivaid kampaaniaid. Näiteks Eesti vabariigi 100. aastapäeval tõmmati käima programm „100 sammu inseneerias“, mille raames külastati paljusid üldhariduskoole ja lasteaedugi. Programm kestab, tehtud on kaugelt üle saja sammu ja selles on osalenud veidi üle 6800 õpilase. TTK on osalenud ka mitmel teadlaste öö ettevõtmisel.
Praegu valmistatakse Eestis ette suurt programmi „Inseneriakadeemia“, kus löövad kaasa ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, kutseõppeasutused ja teised inseneritööga seotud asutused ja ettevõtted ning selleski programmis soovib TTK kaasa lüüa.
Mida konkreetset on Tallinna Tehnikakõrgkool teinud tutvustamaks noortele inseneritööd? Õppeprorektor Martti Kiisa toob välja, et neil on püsivad koostöösidemed mitme üldhariduskooli ja lasteaiagagi. Näiteks on nende head partnerid Paldiski Sipsiku ja Tallinna Tihase lasteaed. Ega seal millegi keerulisega tegelda, kuid lasteaialaps armastab lihtsaid asju valmis ehitada ja ehitamist nendega siis mängitaksegi – näiteks klotsidest torne ehitada meeldib lastele väga. Kuid tehnikakõrgkool vaatab asja laiema pilguga ja lasteaialastega mängitakse ka koostööd eeldavaid mänge, sest koostöö on tänapäeva tehnikamaailmas A ja O. Näiteks meeldib lastele väga koostöömäng, kus kahes rühmas tuleb lastel Lego klotsidest ehitada kaks ühesugust tooli. Miks peavad tehnikaerialade õppejõud lasteaias käima? Sest kui lapsel kodus tehnikainimesi ei ole, saab ta lasteaias nendega ikkagi tuttavaks.
Loomulikult jätkub Tallinna Tehnikakõrgkooli koostöö ka põhikooli- ja gümnaasiumiastme õpilastega. Viiakse bussidega laboriseadmeid koolidesse ja tehakse seal nendega katseid. Pikalt on TTK teinud koostööd Viimsi Gümnaasiumi, Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja Paide Gümnaasiumiga. Kõige uuemad koostööpartnerid on Saue Riigigümnaasium ja Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium. Koolilastega lahendatakse ülesandeid, kust selgub, et matemaatika ja füüsika on täiesti praktilised õppeained. Näiteks tugevusõpetus on otseselt füüsika. Koolides ehitatakse sildu ja muid keerulisemaid asju. Ka kooliõpilastega mängitakse meeskonnamänge. Antakse rühmadele mingi ülesanne, mille täitmist tuleb teatud kellaajal presenteerida. Tänapäeva maailmas meeskonnatööta ei saa, ütleb Martti Kiisa. Kooliõpilasi viiakse ka Tallinna Tehnikakõrgkooli laboritesse ja töökodadesse, mis on enamikule õpilastest silmi avav sündmus. Koostööformaate koolidega on veel palju – on valikained, osaletakse karjääripäevadel jne.