Õige töö tunned ära sellest, et kella ei vaata!

Eesti Loodusmuuseum on oma ekspositsioone juba tükk aega liitreaalsustehnoloogia abil huvitavamaks teinud. Nutiseadme, olgu see siis telefon või tahvelarvuti, vahendusel saab külastaja uurida asju, mida muidu väga raske või lausa võimatu näha oleks – näiteks muistseid mereasukaid või huulheina „jahilkäiku“, aga ka mitmeid teisi elusolendeid.

Erinevalt virtuaalreaalsusest ei vii liitreaalsus külastajat näitusesaalist välja – seadmete abil äratatakse inimest ümbritsev ruum ellu ja pannakse eksponaadid külastajale põnevaid lugusid rääkima. Tegelikult saad mõnda neist lugudest kuulata ja vaadata ka oma kodus, kui võtad ette Eesti Loodusmuuseumi lehel olevad juhised.

Liitreaalsus, inglise keeles augmented reality, on teaduslaborites elanud aastakümneid – sobivaks näiteks on roboti juhtimiseks kasutatud 1990-ndaist aastaist pärinev USA õhujõudude Virtual Fixtures süsteem. Kõigile kättesaadavaks muutus liitreaalsus alles hiljuti (mäletad mängu Pokemon Go?), kui ühes tavalises nutiseadmes oli järsku olemas kõik, mis vaja pärisreaalsusele täiendava kihi joonistamiseks: kaamera, võimas protsessor, kuva ning hulk asukohta ja liikumist jälgivaid andureid.  Ja tarkvara! Ärme unusta tarkvara, sest just tarkvara avab liitreaalsuse ukse ja määrab ära selle, mida me liitreaalsuskihis kuuleme või näeme. Mõned näited: automehaanik näeb oma liitreaalsusäpis vahetamist vajava detaili nimetust, vahetusjuhiseid ja muud sellist. Kunstihuvilisele näidatakse maali vaadates autori nime, maalimisaastat, modelli nime ja lugu maali sündimisest. Eesti Loodusmuuseumi liitreaalsusäpp aga aitab sul loodusest rohkem teada saada.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sellise äpi valmimiseks pingutab tavaliselt terve meeskond, kelle tegevusi suunab tootejuht – inimene, kelle ülesandeks on juhtida tootearendust ja selle taga olevat meeskonda nii, et kliendi püsitatud probleemile saaks ettenähtud eelarve piires sündida parim sobiv lahendus. Eesti Loodusmuuseumi liitreaalsuse platvormi loojaks on ettevõte Mobi Lab, mille tootejuhiks on Allan Valm. Kohtusin temaga Telliskivi loomelinnakus, Palo Alto klubis, kus asub üks mitmest Mobi Labi kontorist. Eesmärk oli saada tootejuhi tööst rohkem teada.

Internet ütles mulle, et tootejuhi töö nõuab inimest, kellel leidub häid mõtteid, kes suudab mõelda süsteemselt, luua erinevaid strateegiaid ja oskab kasutada olemasolevat hoopis uuel moel. Kõlab nagu Rakett69 saate osaleja kirjeldus? Allan lisab selle töö kirjeldamisele natuke teistsuguse vaatenurga: tootejuhi amet on väga sarnane ammuses lastesaates “Hunt Kriimsilma 9 ametit” nähtule - tal on kandmiseks palju erinevaid mütse, ehk siis rolle, koos vajalike oskustega. Kord tuleb olla nõustaja, kord analüütik, disainer, läbirääkija, projekti ja meeskonnajuht...

Näiteks Eesti Loodusmuuseumi puhul oli eesmärgiks muuseumi külastaja elamuse rikastamine, lisades näitusesaali virtuaalseid eksponaate ja giidi selgitusi. Sobiva lahenduse leidmiseks tuli Allanil tootejuhina endale kõigepealt selgeks teha, et kuidas toimib muuseum, mida tahavad näha külastajad ning kuidas ja missugust olemasolevat tehnoloogiat saab kasutada selle eesmärgi saavutamiseks. Allani sõnul üheks oluliseks tootejuhi oskuseks on oskus kuulata ja mõista oma klienti küsides õigeid küsimusi eemärgiga saada parem arusaam probleemist millele lahendust otsitakse.. Seejärel kujundab tootejuht nägemuse sobivast tootest, püstitab oma meeskonnale selle toote loomisega seonduvad eesmärgid ja vajadusel mõtleb läbi ka selle, et kas leidub teisigi kliente, kes sarnast toodet võivad vajada. Ja vaat alles seejärel on meeskonnal võimalik tööle asuda.

Näiteks Eesti Loodusmuuseumi puhul püstitas Allan eesmärgiks luua liitreaalsusplatvorm, mille liitreaalsuskihti saaks klient ise hõlpsasti täiendada ning mida oleks kerge kasutusele võtta ka teistel muuseumidel. Sisuliselt annab selline platvorm Eesti Loodusmuuseumile vabaduse püsiekspositsioone vastavalt vajadusele värskendada või luua uusi näituseid ning anda külastajatele võimaluse neid ka väljaspool muuseumi ruume avastada, kasvõi nende endi kodudes. Samuti saaks näiteks Eesti Kunstimuuseum kerge vaevaga panna külastajatele vaatamiseks välja haruldasi kunstiteoseid – või kindral Laidoneri muuseum seada ülesse kasvõi terve soomusrongi.

Kui nüüd hästi järgi mõelda, siis tarkvara tootejuhi töö nõuab küll tugevaid eelteadmisi tehnoloogiast, disainist ja kodeerimisest, kuid see töö ise toimub põhiliselt tootejuhi pea sees – sa kogud kliendilt, tema konkurentidelt ja kasutajatelt andmeid, analüüsid neid, kirjeldad meeskonnale ja veendud, et eesmärk ja plaan on kõigi jaoks üheselt arusaadav..

Kui sa nüüd küsid, et kuidas tootejuhiks õpitakse, siis ega siin ühte ja ainsat vastust ole – eespool oli näha, et osata või mõista tuleb päris paljusid ameteid. Allan alustas nende õppimist Tallinna Polütehnikumis telekommunikatsiooni erialal. Järgnesid bakalauruse- ja magistriõpe Tallinna Tehnikaülikoolis, ikka samal erialal – kuid suur osa oskustest on omandatud hoopis väljaspool kooli.

Just tööd tehes tekkis esimene kogemus klientidega suhtlemisest, nende vajaduste mõistmisest, aga ka arusaam meeskonnatöö tähtsusest ja oskus erinevate inimeste tööd ühe eesmärgi saavutamiseks kokku viia. Allan rõhutab, et kõik tööd käivad inimestega. Loomupäraselt sobib mõnele inimesele küll teha üksnes oma asja ja ei midagi muud – ja mõned suurepärased programmeerijad ongi sellised – kuid oma sotsiaalset poolt tuleb ikka ka teadlikult arendada. Sinu tööalased tuttavad, see võrgustik, mis neist moodustub, see kõik tõstab sinu väärtust. Võrgustik aitab sul tööalaselt lihtsamalt edasi liikuda – ja liikuda on kindlasti tarvis.

Oma tee leidmine võib võtta aega. Näiteks Allan tegi kaheteistkümne aasta jooksul läbi kõik erinevad tarkvara loomisega seotud rollid, kogudes kogemust ning arusaama, et kuidas tegelikult ühe hea ja kvaliteetse tarkvara loomine käib. Iga samm sellel teel on pakkunud aina rohkem väljakutseid: probleemid lähevad suuremaks, lahenduste leidmine keerulisemaks – aga samas see kõik arendab. Või nagu Allan ütleb: ühel hetkel on tal piisavalt teadmisi, et alustada midagi suurt ja ägedat, mis on täiesti tema enda oma. 

Tekst: Johan Leoste ja Jaanus Leoste
Fotod: Loodusmuuseum ja Markus Spiske / Unsplash
Avaldatud: 08.10.2020