Priit Pärna – mul õnnestus tabada diginomaad

Nietzsche tabas oma loomingu ühte kõige olulisemat, igavese taastuleku motiivi, ühel pikal jalutuskäigul suurt kolmnurkset rahnu vaadates. Asjad, mida täna näeme ja kogeme, on varem kogetu kordused. Kindla maata inimene, nomaad, rändas kord paigast paika – kogu karja ja pesakonnaga – ent jäi hilisemas ajaloos paikseks põllupidajaks. Nüüd rändab osa meie inimesi taas mööda laia ilma ringi – kogu pesakonna ja arvutiga – ning sellist inimest on hakatud kutsuma digitaalseks nomaadiks.

Priit Pärna sai oma päris pika kontoritöö kogemuse peamiselt Skype’s, kuid viimased aastad on ta olnud kindlast töö- ja asukohast lahti lülitatud IT töötaja. Perega reisides veedab ta suure osa aastast Portugalis surfates või elab vahel mõned kuud Aasias, kuid enda majakaks ja kodubaasiks peab endiselt Eestit.

Praktiliste oskuste omandamine pole niivõrd kooli, kui enda teha

Priit ei olnud tugev matemaatikas ega füüsikas, mis on justkui vastand IT tööle ja programmeerimisele. Samas kasvas ta üles tugeva huviga arvutite vastu ja on natuke raadioamatöörlusega tegelenud.

„Kui internet ei olnud nii kättesaadav, siis tegime keska ajal sõpradega oma kodude vahel väikse kohaliku võrgusüsteemi, et koos arvutimänge mängida. Mul oli reaalne vajadus õppida sellega seoses Linux’i süsteemi konfigureerima.“

Kuna õpingukoht IT Kolledžis oli tasuline, tuli hakata ülikooli kõrvalt veebiarendust tegema. Priidu pea pole olnud kunagi kõige kuldsem programmeerimises, vaid mitme oskuse ühildamises:

„Kuna ma ülikooli kõrvalt arendasin samaaegselt nii disaini kui ka koodi, sain ma kogu terviku kogemuse. Ma pole küll kunstnik, aga ma saan väga hästi aru, mis kasutajaliidesed töötavad ning mis on ilus või mis mitte.“

Priit suudab töötada nii disaini- kui ka programmeerimistööriistadega. Teda on tänaseks kolleegide poolt austatud nimetusega „silmaga progeja“ – see on inimene, kes mõistab, kui midagi on tehtud valesti kasutaja poolt vaadates.

See silmaga progeja maandus peagi Skype’i disainiosakonda. Sealt edasi liikus ta veebilehe arendusosakonda ning hiljem võttis ette prototüüpimise töö, et kohandada rakendusi puutetundlikele seadmetele. 11 aastat arendamist, kuid Skype pole tavakasutaja silmis ju põhimõtteliselt muutunud. Millega seal tegeletakse?

„Sellises ettevõttes tegutsed sa ülemaailmses konkurentsis investorite rahaga. Sul peab olema pidevalt käsi pulsil seadmete muudatuste ja pluginatega seoses. Näiteks Skype jäi ilmselgelt maha siis, kui tulid nutitelefonid. Otse mobiiliturule tulid Messenger ja Whatsapp ning Skype on alles praeguseks järgi tulnud.“

IT ala inimene peab olema pidevalt õppimisvõimeline

IT-s ei pea arendajast saama juht, et rohkem palka saada. Juuniorist seenioriks kasvades võib palk erineda väga palju. Enamasti tegelevad seeniorid uuendusliku ja tundmatu osaga, kuid see ei tähenda, et juuniorid saavad ainult nüri tööd – nende jaoks on teised asjad väljakutsuvad.

„See on täielikult loovtöö. Ma ei suuda päevas väga efektiivselt üle nelja tunni tööd teha, kuna see nõuab nii palju intensiivset mõtlemist. Sul on standardid ees, kuid samas pead arvutile oskama selgeks teha, mismoodi teda kuidagi käituma õpetada.“

Tänapäeval ei ole programmeerimine enam kinnise sekti ja introvertide teema. Olulisem on, et inimene sobituks kaasaegse ettevõtte kultuuri. See kultuur kasvab välja sellest, kuidas toimib tänapäevane arendaja.

„Hämmastav, kuidas see kultuur on kujunenud praegu selliseks, et noored arendajad suudavad selle abil enda eesmärki ise uskuda ja lõhuvadki kuskil Telliskivis ööpäevad läbi koodi teha. Mobiiliturg hakkas samuti võimaldama väga palju seda diivaniarendust. Vaadake selle tüübi lugu, kes tegi flappy birds’i. Ta pidi ühel hetkel mängu keskkondadest maha võtma sest temale laekuvate summade pärast hakati teda igasugustes kahtlastes asjades kahtlustama.“

Rännumees või kontoritöötaja?

Priidu tänane elustiil on viimased aastad olnud vahelduv ja aegajalt ka rändav. Ta ei tahtnud enam kontoris kindlal tööajal kohal istuda ning ka pere vajas rohkem aega. Sissetulekud ise toimetades pole kindlasti nii stabiilsed ja enamasti ka mitte nii suured kui kontoris töötades. See vajab ka tugevamat distsipliini ja pidevat planeerimist, et oleks endale sobival hetkel paras hulk projekte käsil.

„Nomaadi elustiil on asi, mida ma saan endale lubada kogenud arendajana. Mu tutvusvõrgustik on praegu piisav, et ma leian endale sobivaid töid ja mul ei teki pikki lünki ega hirmu, et midagi sellest seisma jääks. Ma ei ütle, et noored seda teha ei saa. See, mida Eesti turg võimaldab, ei ole piirang.

Kuidas erineb „päeval surfan, õhtul töötan“ elu kontorielust? Priit ütleb, et teeb umbes kaks tunnist koosolekut nädalas, et panna paika, mis on vaja ära teha ning teeb seda siis sõna otseses mõttes ilmateate järgi. Kontoritöös on palju rohkem diskuteerimist ja suhtlemist, kuigi töötajal võib olla oma kindel süvenemist vajav ülesanne.

„Ma mõtlen, et ehk ei ole igal arendajal vaja selles üldises supis nii palju sees olla.“

Koolis käimine iseenesest ei süsti oskuseid sinu kätesse

Kool ei õpeta sulle selgeks seda, mida sa teha tahad. See on Priidu kõige olulisem sõnum.

„Kui sa tunned, et sa tahad midagi osata, siis lihtsalt hakka seda ise kohe tegema. Ülikool annab sellele juurde enesekindluse, sõbrad ja paberi, mida ka tänapäeval väga vaja ei ole. Ma ise värbajana olen kogenud korduvalt, kuidas käed-küljes kogemusega polütehnikumi tüüp võib olla kordades väärtuslikum kui mõni TTÜ magistri lõpetanu.“

Ettevõtte kultuuri sobitumine, pühendumis- ja õppimisvõime võib olla määravam, kui hariduslik taust. Eriti juhul, kui sind huvitab IT, ei tasu suu lahti oodata, et ülikoolis lusikaga tarkus suhu pannakse. Teadmised ei ole enam ülikoolide monopol – lihtsalt tehke!

 

Tekst: Jonas Nahkor
Fotod: Priit Pärna erakogu
Avaldatud: 08.04.2019