Geoökoloogi teadmised juhivad Ott Tänakut

2011. aasta, autoralli MM etapp Saksamaal, kus võistleb ka Ott Tänak. Tänaku juhendaja, endise ralliässa Markko Märtini kaardilugejana töötanud Kristo Kraag helistab Tallinna Ülikooli geoökoloog Hannes Tõnissonile ja küsib nõudlikult: „Kuule, ütle nüüd, kas hakkab sadama või ei, sul on aega viis minutit!“

Sellest telefonikõnest saab alguse Tõnissoni pikaajaline koostöö Tänaku rallimeeskonnaga. Teadlasel on äärmiselt oluline roll – tema ilmaennustuste järgi valitakse rehvid ja timmitakse auto viimase vindini. Küsimusele, kas hakkab sadama, ei piisa ka pelgalt „jah“ või „ei“ vastusest. Näiteks, kui sõit on kruusaralli, on tarvis teada, kas tee saab vaid veidi märjaks, kas kruus tallatakse kinni, kas tekivad rööpad või lombid. Või tekivad rööpad, mis lähevad vett täis. Kas tee läheb pehmeks, kas kivid tulevad välja. Kas teekattele tekib libe kiht. Et kõigile neile küsimustele lihtsamalt vastata, on Tänaku/Järveoja rajaga tutvumise auto külge kruvitud sensorid, mis raja läbimisel mõõdavad kindla aja tagant erinevaid teed iseloomustavaid parameetreid. See aitab Tõnissonil ennustada, kui kuumaks läheb asfalt/kruus, kas kuskil võib olla lumi, jää, vesi, kinni pakitud lumi jne.

Enamasti sõidab ka Tõnisson enne võistlust raja ise läbi, kuid mõnel nn igavamal rallil teeb ilmaprognoosi distantsilt. Enamasti jääb vahele Rootsi ralli, sest seal on alati lumi maas ning ka Mehhiko etapp, mis toimub sisuliselt kõrbes. “Seevastu Monte Carlo ralli on alati kõige põnevam. „Seal on mägedes ühe koha peal 17 kraadi sooja ja päike paistab, ümber nurga aga kolm kraadi külma ja jäine,“ kirjeldab teadlane muigvelsui. „Samal päeval kavas olevatel katsetel on mul vaatlejad, kes saadavad mõõtmisandmeid ning kirjeldavad mulle olulisi ilmastikunähtusi, mis aitavad prognooside pisidetaile lihvida.“

Kuidas aga teati ligi 10 aastat tagasi just Tõnissonilt ilmaprognoosi nõutada? Asi sai alguse siira rallihuvi ja teaduse ühendamisest. Muu hulgas uurib Tõnisson ülikoolis ekstreemsete tormide mõju randadele, mis tähendab ka ilmaprognoosi jälgimist. Eesti rallisid vaatamas käies tekkis mõte muuta hobi enda jaoks mugavamaks ja põnevamaks. Nii jälgis ta ilmaprognoosi ning valis ralli vaatamiskohad näiteks tuule suuna järgi, et vältida kohti, kuhu liigub autode üleskeerutatav tolm. Seejärel tegi ta mitmel aastal katse- ja eksitusmeetodil läbi kõik WRC etapid ning kui Tänak MM-sarjas sõitma hakkas, hakkaski hobist tasapisi töö saama.

Tõnissonile tähendab tööks kasvanud hobi aastas 13 nädalat tihedat tööd, kuid samas toob leiva lauale ja aitab ka teadustöö finantseerimisega. Kui teadlane rallimeestele parasjagu ilma ei prognoosi, võib teda leida ka muid rakenduslikke töid tegemas, näiteks mõnel ehitusobjektil maad uurimas. Nii on tema eestvedamisel Reidi tee alune läbi uuritud. Eesmärk on olnud tuvastada ajalooliselt olulisi objekte nagu sadamarajatised, laevavrakid jms. Tõnissoni kasutuses oleva geofüüsikalise aparatuuriga saab selgeks, kas maa sees on midagi, mida tuleks lähemalt uurida. Põldudel on teadlane otsinud drenaažisüsteeme. Drenaaži olemasolu tuvastamiseks töötas ta välja oma metoodika. Kord oli tal metoodika tõestamisel selline hasart sees, et läks reede öösel põllule kaevama, et oma silmaga näha, mida ta niigi arvas – otsitud drenaažisüsteemi seal enam ei olnud. „See võis päris kummaline pilt olla – keset ööd, keegi kaevab põllul,“ naerab ta nüüd.

Rallide vahelisel ajal läheb Tõnisson aga tagasi oma algse uurimisteema juurde, milleks on rannaprotsessid. „Kui meil ilmavaatlusandmeid on parematel juhtudel 100–150 aastat, siis vanade rannamoodustiste järgi saame kuskil 7000 aastat Eesti rannikul tagasi minna,“ selgitab ta. Hetkel püüab ta jõuda teadustööga sinnamaale, et öelda milline torm möllas mererannas 4000 aastat tagasi ja kui suure tõenäosusega võib see korduda. Tema töömeetodite hulka kuulub ka kaasaja tormide uurimine. „Kui näeme, et on suur torm tulemas, paneme kiiresti ekspeditsiooni paika. Läheme üks päev enne tormi objektile, teeme seal mõõtmised, elame tormi ajal kusagil rannas, mõõdame, mis toimub tormi ajal ja peale tormi, et näha, mis on ühe tormi mõju, siis mõistame ka paremini minevikus esinenud tormide jälgi,“ kirjeldab ihult ja hingelt ilmahuviline Tõnisson.

Autor: Sigrid Rajalo
Fotode autor: erakogu
Avaldatud: 22.10.2020