Koostöö olemus

Partneri roll õppesuuna arendamisel

Koolivälised partnerid saavad kaasa rääkida kooli õppesuundade arendamisel ja rakendamisel ning seeläbi edendada piirkonna hariduselu.

Paljud ettevõtted ja asutused avavad oma uksed, et noored saaksid õppida tegelikus töökeskkonnas ja erialaspetsialistide käe all. Selline koostöö aitab koolis õpitud teadmisi päriseluga seostada, samuti on noortel lihtsam tulevikuga seotud otsuseid langetada.

Kooli roll õppesuuna arendamisel

Õppesuund
Koolide ja ettevõtete koostöö õppesuuna loomisel.

Õppesuundade arendamisega tuleb tegelda järjepidevalt ja sageli on osa õppesuundi välja kasvanud just pikaajalisest koostööst kooliväliste partneritega.

Koolid saavad õppesuundade arendamisel teha koostööd asutuste, organisatsioonide ja ettevõtetega, et anda õpilastele ajakohane gümnaasiumiharidus ning toetada õpilasi elukutse valimisel.

Koostöö alguses ja õppesuuna kavandamise ajal on oluline selgeks rääkida, millised on nii kooli kui ka partnerite ootused ja vajadused ning seada ühised eesmärgid, et tegevused oleksid kõikidele osalistele arusaadavad ja tulemuslikud.

Ühistegevustena korraldatakse õpilastele näiteks külalistunde, e-kursusi, praktikume, praktikaid, teemapäevi, loov- ja uurimistööde juhendamist.

Õppesuuna arendamisel ja koostöösuhete hoidmisel on tähtsal kohal koolipoolne regulaarne ja süsteemne tagasiside kogumine ning sellest lähtuvate järelduste ja muudatuste tegemine.

Koostöö eelised ja kitsaskohad

  • Koolipoolsed koostöö eelised: parandab hariduse kvaliteeti, mitmekesistab õppetööd, kaasab õppetöösse eri valdkondade spetsialiste jne.
  • Partneripoolsed koostöö eelised: võimalus kaasa rääkida kohaliku hariduselu kujundamisel, arendab ja soodustab kogukondlikku koostööd, asutused ja ettevõtted saavad oma tegevusala noortele tutvustada ja selle vastu huvi äratada jne.
  • Koolipoolsed koostöö kitsaskohad: töö- ja ajamahukas, kulukas (nt õppesuuna koordinaatori ja õppetegevuste juhendajate töötasu, õppevahendid, transport) jne.
  • Partneripoolsed koostöö kitsaskohad: töö- ja ajamahukas, kulukas (nt partneripoolse juhendaja töötasu, õppevahendid, transport) jne.