Koostöö olemus

Partneri roll huviringi korraldamisel

Kooliväline partner saab näiteks:

- juhendada huviringi tegevusi; 

- aidata välja töötada/mõelda uut huviringi;

- rikastada juba olemasoleva huviringi tegevusi; 

- toetada rahaliselt huviringi läbiriimist;

- pakkuda huviringi mõne tegevuse läbiviimiseks oma ruume jmt.

Kooli roll huviringi korraldamisel

Huviringide plaanimisel on oluline välja selgitada nii kooli kui ka partnerite võimalused ja vajadused ning seada ühised eesmärgid, mida soovitakse huvitegevuse vältel saavutada.

Kool saab huviringide korraldamisse kaasata kooliväliseid partnereid, et toetada mõne õppeaine süvendatut õpet, pakkuda õpilastele eriteemalisi huviringe, luua võimalusi uute õppevahendite, tehnoloogiate või seadmete kasutamiseks või lõimida huviringi tegevusi teiste valdkondadega. Tänu tulemuslikule koos tegutsemisele võib uuenduslikest huviringidest välja kasvada pikaajaline koostöö, mille käigus saab edukalt põimida nii formaal- ja mitteformaalõpet kui ka ühiselt välja arendada kooli õppesuundi toetava valikkursuse.

Huviringide ainesisu arendamisel ja koostöösuhete hoidmisel on tähtsal kohal koolipoolne regulaarne ja süsteemne tagasiside kogumine ning sellest lähtuvate järelduste ja muudatuste tegemine.

Koostöö eelised ja kitsaskohad

• Koolipoolsed koostöö eelised: mitmekesistab õppetööd, kaasab õppetegevustesse eri valdkondade spetsialiste, suurendab õpilaste motivatsiooni omandada teadmisi ja praktilisi kogemusi mõnes kindlas ainevaldkonnas, aitab suurendada õpilaste karjääriteadlikkust, toetab õpilaste omaalgatust ja ettevõtlikkust jne.
• Partneripoolsed koostöö eelised: arendab ja soodustab kogukondlikku koostööd, panustab piirkonna hariduselu edenemisse, asutused ja ettevõtted saavad oma tegevusala noortele tutvustada ja selle vastu huvi äratada jne.
• Koolipoolsed koostöö kitsaskohad: ajamahukas ja kulukas (nt juhendajate töötasu, ruumide rent, õppevahendid, transport) jne.
• Partneripoolsed koostöö kitsaskohad: kooli õppekavaga sobivate programmide väljatöötamine, projektide ja programmide rahastamine, kulukas (nt juhendajate töötasu, ruumide rent, õppevahendid, transport) jne.

Huviringi kavandamiseks ja elluviimiseks leiab häid mõtteid ja toetavat teavet artiklikogumikust „Kvaliteetsem teadushuviharidus“ (https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/10/ETAg_Teadushuviharidus_170x240_veebi.pdf), kuhu koondatud 11 artiklit käsitlevad teadushuviringi juhendamist eri nurga alt. Kogumikust leiab ka näidislugusid ning juhtumikirjeldusi.

Tutvu kindlasti ka teiste Eesti Teadusagentuuri teadushuvihariduse metoodiliste materjalide, näidisõppekavade ja raamatutega: https://www.etag.ee/tegevused/teadpop/teamepluss/teadushuviharidus/.