Hea praktika näide
Uurimistöö „Puugid: bioloogia, levik Saare maakonnas ning nende poolt levitatavad haigused”
Uurimistöö sai 2019. aastal 18. õpilaste teadustööde riiklikul konkursil II preemia ja Eesti Teaduste Akadeemia eriauhinna.
Uurimistöö autor: Cathrin Benita Poopuu, Saaremaa Ühisgümnaasium, 9. klass.
Uurimistöö juhendajad: õpetaja Inge Vahter, PhD Julia Geller (Tervise Arengu Instituut).
Uurimistöö juhendamise aeg ja kestus: 2018. a augustist 2019. a veebruarini.
Koostööpartner: Tervise Arengu Instituut.
Uurimistöö sisu: uurimistöös keskenduti puukide korjamisele Saare maakonnas ning seejärel nende analüüsimisele Tervise Arengu Instituudis. Uuriti, milliseid haigusi Saaremaalt korjatud puugid oleksid võinud levitada.
Kokku koguti 385 võsapuuki ning uuriti nende bakteriaalseid haigusi. Vähemalt 65% puukidest olid mingi haiguse – kas erlihhioosi, borrelioosi, anaplasmoosi või riketsioosi – suhtes positiivsed. Uurimistöö kinnitas, et Saaremaa ja Muhumaa on suure puugihaigustesse nakatumise riskiga paigad ning seal viibides tuleb olla valvas.
Koostööpartneritega koostöö alustamine ja arendamine: uurimistöö tegemiseks võeti e-posti teel ühendust Tervise Arengu Instituudis töötava puugiuurija PhD Julia Gelleriga, kellele õpetaja ja õpilane tutvustasid oma eesmärke ja küsisid, kas teadur oleks nõus neid uuringus aitama. Julia Geller nõustus koostööga ning andis uurimuse tegemiseks metoodilise juhendi. Seejärel alustati puukide kogumist. Kõik korjatud puugid saadeti Tallinnasse Tervise Arengu Instituuti. Uurimistööd tegev õpilane ja tema juhendaja pidasid aktiivselt kirjavahetust.
Kooli ülesanded uurimistöö juhendamisel: õpilase uurimistöö tegemise ajal on kindlasti vajalik ka koolipoolse juhendaja ehk õpetaja-juhendaja olemasolu. Õpetaja tunneb oma õpilast ja tema võimeid ning õpilane julgeb alati oma küsimuste ja muredega tema poole pöörduda. Õpetaja aitab paika panna uurimistöö struktuuri ja otsida vajalikku infot; õpetab, millist infot ja kuidas kasutada ning millist mitte, kuidas näeb välja teaduslik uurimistöö; aitab koolivälise partneriga kontakti luua jne.
Kuna uurimistöö tegemise aastal said õpilased taotleda Eesti Teadusagentuuri stipendiumit, siis kirjutati ka sinna taotlus, mis rahuldati. Stipendiumist soetati puukide kogumiseks vajalikud vahendid, kaeti õpilase sõidukulud Tallinnasse ja puukide postitamisega seotud kulud.
Koolivälise partneri ülesanded uurimistöö juhendamisel: kooliväline juhendaja aitas leida uurimistöö jaoks sobiva metoodika ja vajalikud artiklid. Õpilane käis kolmel korral ka Tervise Arengu Instituudi laboris. Esimesel korral tutvustati talle asutuse laboritööd ning selgitati, milliseid uuringuid seal tehakse, milliseid vahendeid selleks kasutatakse jms. Kuigi seda kõike ei olnud võib-olla uurimistööks vajagi, oli õpilasele väga tähtis ja üllatav, et temasse nii hästi suhtuti. Järgmistel kordadel hakati juba Saaremaalt kogutud puuke uurima. Kuna uuringud võtavad väga palju aega, siis loomulikult ei saanud õpilane ise kõiki oma puuke uurida, vaid seda tegid sealse labori spetsialistid. Kui uurimistöö oli enam-vähem valmis saanud, vaatas PhD Julia Geller kogu töö üle, tegi parandusi ja täiendusi ning andis veel uusi soovitusi. Koostöö sujus hästi ning õpilane, õpetaja ja juhendaja suhtlesid tihedalt kogu uurimistöö tegemise vältel.
Video Cathrin Benita Poopuu uurimistööd tutvustavast ettekandest 2019. aasta keskkonnahariduse konverentsil: https://www.youtube.com/watch?v=2QoRLMAaef