Jaan Kristjan: matemaatika leiab rakendust igal pool

Teoreetilist mõtlemist oma tugevuseks pidav Jaan Kristjan ei jäänud Raketi-saates hätta ka praktiliste ehitusülesannetega ja usub, et just matemaatiku taust annab talle edaspidises elus konkurentsieelise.

„Näiteks, kui IT sektorisse tahta tööle minna ja silma paista, annab matemaatikataust suure eelise ,“ selgitab 11. hooaja „Rakett69“ kolme parima hulka jõudnud Jaan Kristjan Kaasik. „Ise pead ka fänn olema, et läbi lüüa, matemaatika on meeletult abstraktne.“

Noormeest paelub, kuidas matemaatikas leiduv loovus ja abstraktsus on aksiomatiseeritud. Teisisõnu põhineb matemaatika ümberlükkamatutel väidetel, mille alusel saab hakata tõestama uusi väiteid. Erinevalt teistest teadusvaldkondadest ei põhine see looduse vaatlemisel, kus tekib mingi viga, vaid on alati täpne.

Kuigi matemaatika ei ole olemuslikult rakenduslik, on Jaan Kristjan tulihingeliselt vastu arusaamale, justkui oleks matemaatika kasutu. Tema sõnul on see teadusharu enamasti ajast ees ning rakendusliku väljundi leidmiseks peavad teised eluvaldkonnad järgi arenema. Nii on aastakümnete eest tõestatud matemaatilised väited leidnud oma tee Einsteini relatiivsusteooriasse ning kas või e-hääletussüsteemi ja GPSi toimimisse. Noormees on kindel, et tänast teoreetilist matemaatikat on kindlasti tarvis tulevikus, isegi kui hetkel ei oska keegi täpselt öelda, kus ja milleks. „Ma pigem ei leia kohta, kus matemaatikat ei rakendata.“ Praegu õpib Jaan Kristjan Tartu Ülikoolis matemaatika ja statistika magistrantuuris ning suvel läheb praktikale ettevõttesse nimega Cybernetica.

Jaan Kristjani huvi matemaatika vastu süvenes, kui ta hakkas käima olümpiaadidel. „Koolimatemaatikat õpetatakse süsteemi järgi, on tüüpülesanded ja harjutatakse lahendusvõtet. Olümpiaadidel pead lahenduse ise välja mõtlema, seal ei leidu baaslahendust,“ selgitab noormees ja lisab, et tegelikult oli tal nii Raketi-saates kui ka olümpiaadidel väljakutse leida lahendusi etteantud aja jooksul. „Mulle meeldib nuputada, olin olümpiaadidel pidevalt ajahädas,“ muigab ta.

Raketi-saatest meenub Jaan Kristjanile auto programmeerimise ülesanne, kus ta eeskujuliku teoreetikuna asus miljoni võimaliku lahenduse hulgast parimat sõeluma. „Aga tugev ajapiir tuli vastu ja pidi muutma enda ideaalset lahendust nii, et saada parim lahendus selle ajaga. Ajaline surve oli väga hull!“

Jaan Kristjanit motiveeris Raketi teadusvõistlusel osalema võimalus lahendada ägedaid ülesandeid, mida olümpiaadidel ei ole. Kuigi viimases saates, kus noormees osales, vedas teda alt eetrinärv ja pinge saada finaali, jõudis ta endale seatud eesmärgini – individuaalvoorudesse ja sealhulgas teadusteatrisse. „Suhteliselt maksimumi võtsin välja,“ on ta iseenda sooritusega saates rahul.

Jaan Kristjan tunnistab, et oli üks neist, kes kodus Raketi-saadet vaadates imestas, miks küll mõnedel osalejatel näiliselt lihtsate ülesannete lahendamine nii keeruliseks osutus. Kuniks ta läks ise saatesse ja koges, mida tähendab oskus keskenduda, kui kaamerad pannakse käima ning valgus suunatakse näkku. „Ja mitte midagi ei tule välja!“ naerab ta nüüd. Seetõttu hindab ta saatest saadud kogemust – ühest küljest näha, kuidas tehakse üht telesaadet ja teisalt osaleda meeskonnatöös, kuna tavapäraselt töötavad matemaatikud individuaalselt. „Hiljuti osalesin ka ühel olümpiaadil, kus tuli ülesannet rühmas lahendada. Uudne kogemus, päris vahva, saad täitsa teistsuguseid lahendusi.“

Matemaatika kõrval oli gümnaasiumis Jaan Kristjani teine hobi kergejõustik. Seljahäda tõttu ei ole ta seda paar aastat harrastada saanud, kuid hiljuti andsid arstid loa tasapisi uuesti jooksmas käima hakata. „Kergejõustiku võlu on see, et sa võistled iseendaga, mulle see meeldis.“ Lisaks mängib noomees malet ja bridži, käib sõprade Tupsu ja Nupsuga kalal ning tegeleb igal moel mõttespordi ja nuputamisega. Küllap seetõttu ta matemaatikat armastabki – seal on päris palju nuppu vaja.

 

 

Autor: Sigrid Rajalo
Avaldatud: 01.06.2021