Kuidas sattus koer Nukkvõll teadustöösse?

Miks pannakse lemmikloomadele just selliseid nimesid? Kas käte pesemine hoiab bakterid eemal? Millised keeled on omavahel sarnased? Mis on rafineeritud suhkru tervislikumad alternatiivid?

Neile ja paljudele teistele küsimustele otsisid noored üle Eesti vastuseid eelmise aastal õpilaste teadustööde riiklikule konkursile esitatud uurimustes. Tänavu aprilli keskpaigani on kõigil võimalik nende töödega lähemalt tutvuda ja hea õnne korral ka auhindu võita. Tuleb vaid linnapildis või virtuaalsete kanalites silmad lahti hoida ja otsida uudishimulikkusele üles kutsuvaid plakateid.

Kuigi gümnasistidel lasub õppekava järgi nagunii kohustus teha uurimustööd, on mõned noored astunud sammu kaugemale ning oma teemasse palju põhjalikumalt süvenenud. Põhjuseks on siiras uudishimu teema vastu.

„Teema peab endale meeldima, ma ei usu, et saab särasilmil uurida teemat, mille keegi teine on peale surunud,“ selgitab praegu Tartu Ülikoolis ajalugu õppiv Hipp Saar, kes gümnaasiumis uuris lemmikloomanimede päritolu. Tema töö aluseks olnud andmed tulenesid Eesti Kirjandusmuuseumi uuringust, mis sisaldas ka küsimusi lemmikloomade kohta. Nii sattusidki neiu teadustöösse näiteks koer Nukkvõll ja jänes Lüliti. Selgus, et populaarseimad koeranimed olid muu hulgas Lotte ja Bella, kassinimedest aga Miisu. Saare vanemad on kohanimede uurijad, ehk seetõttu pakkus neiule juba põhikoolis huvi lehmanimede uurimine. „Lemmikloomanimede uurimine oli selle loomulik jätk,“ ütleb ta.

Tartu Ülikoolis meditsiini õppiv Keitlin Pirn sai kätepesuteemalist uurimustööd tehes enda jaoks kinnituse, et arstiteadus on tema jaoks õige. Tervishoiuteema pakkus huvi ning sõbrad ümberringi olid sama motiveeritud endi uurimustöid tegema, mis innustas veelgi pingutama.

„Tahtsin teha midagi, mis on piisavalt igapäevane, et ka teaduskaugel inimesel oleks huvitav seda tööd lugeda. Kätepesu on ühiskonnas norm, aga ma tahtsin teada, kas sellest ka tegelikult kasu on,“ rääkis Pirn, kellel õnnestus saada endale kaasjuhendaja TalTechist. Võtnud klassikaaslaste kätelt enne ja pärast kätepesu proove ning pannud need Petri tassil kasvama, uuris ta hiljem tekkinud bakterikolooniaid juba ülikooli laboris. Valitud bakterikolooniatest eraldatud DNA saadeti sekveneerimiseks Tartu Ülikooli laborisse. Uurimusest selgus, et käsi siiski tasub pesta – bakterite hulk väheneb selle tulemusel ligi 24% võrra.

Muusika- ja teatriakadeemias helirežiid õppiv Leonard-Ethan Vellend möönab, et tema uurimustöö kaheksa keele grammatika, foneetika ja sõnavara võrdluses võttis tunduvalt rohkem aega, kui ta arvas. „Olin sunnitud keeli päris põhjalikult uurima.“ Temagi rõhutab, et tuleb leida enda nišš, siis on motivatsiooni pingutada, et midagi suurt ära teha. Vellendi jaoks andis uurimustöö kiirenduse keeli õppida. Noormees kasutas uurimustöös keelte võrdluseks matemaatilist programmi, kus etteantud sõnavara alusel oli võimalik tekitada kaashäälikute klastreid. „Kaashäälikud on nagu luukered, need muutuvad kõige aeglasemalt ja nende kaudu saab uurida, kuidas ja kuhu keel on arenenud,“ selgitab Vellend.

Hetkel peab noormees kooli kõrvalt ka toidupoodi Bloom, kus paljude tootjatega tuleb suhelda nende emakeeles. „Itaallased on super õnnelikud, kui oskad nende keeles rääkida, sest nad inglise keelt eriti ei oska,“ toob Vellend näite.

Tartu Ülikoolis geenitehnoloogiat õppiv Roger Rikbergi rõhutab sarnaselt teistele noortele, et uurimustöö saab lihtsama vaevaga tehtud, kui see pakub isiklikku huvi – tema uuris rafineeritud suhkru mõju tervisele. „Mind huvitab, kuidas inimkeha toimib ja mis seda mõjutab.“ Rafineeritud suhkru kahjulik mõju on nüüdseks üldlevinud teadmine, kuid noormehe hinnangul teatakse vähem, milliste haigustega on suhkrurikaste toodete liigtarbimine seotud ning millised on tervislikud alternatiivid.

Rikbergi uurimus koosnes teoreetilisest osast, mis otsis eelpool nimetatud küsimustele vastuseid, ning praktilisest küsitlusest, mis keskendus koolikaaslaste teadlikkusele ja tarbijakäitumisele. Rafineeritud suhkru liigtarbimist seostatakse diabeedi, ülekaalulisuse, südameveresoonkonna haiguste, vähi, dementsuse, ainevahetussündroomi, epilepsia ja paljude muude haigustega. „Ei osanud aimata, et rafineeritud suhkru liigtarbimine võib põhjustada nii palju eri probleeme tervisega või neid süvendada,“ märgib Rikberg ja lisab, et tervislikumad on pea kõik alternatiivid, mis erinevalt rafineeritud suhkrust sisaldavad näiteks kaaliumi, C-vitamiini ja rauda. Noormehe koolikaaslased erinevatest alternatiividest paraku väga teadlikud ei olnud. See-eest tuli talle positiivse üllatusena, et karastusjooke tema eakaaslased ülemääraselt ei tarbi.

Põhjaliku uuringu tulemusena sai ka Rikberg ise suhkru mõjust oluliselt teadlikumaks ning on nüüd valge suhkru datlisiirupi vastu vahetanud. Materjali leidus uuringut tehes internetiavarustes ohtralt, kuid omast kogemusest rõhutab noormees, et eriti teemade puhul, mis leiavad ühiskonnas laia kõlapinda, tuleb olla äärmiselt allikakriitiline. „Päris esimest otsinguga välja tulnud lehekülge ei peaks võtma, tuleb uurida autorit ja allikat.“

 

Autor: Sigrid Rajalo