Lapsepõlvest alguse saanud teadusepisik innustab ka tulevikus teadusvaldkonnas tegutsema

Eelmisel aastal toimus Horvaatia teaduse suvekool „Summer School of Science S3 and S3++“. Teaduse suvekooli kaks laagrit S3 ja S3++ leidsid aset Horvaatias Požega linnas. S3 laager on mõeldud 9.-10. klassi õpilastele ning S3++ laager 11.-12. klassi õppuritele ning esimene laager toimus eelmisel aastal 23. juulist kuni 2. augustini ja teine laager 3. augustist kuni 13. augustini. Laagrid toimuvad igal suvel Horvaatias, et nakatada noori teadusepisikuga ning anda võimalus rahvusvahelisel tasemel koos teadusprojekte teha. Teaduse suvekoolis käisid Marta Lota Siitam (S3 laagris osalenu)  ja Liisa Kaldma (S3++ laagris osalenu), kes enda kogemusi ning elamusi jagavad. Mõlemad tüdrukud on Viimsi Gümnaasiumi õpilased, kes on teadushuvilised ning nägid laagris osalemises võimalust teostada teadusalaseid projekte. 

Marta Lota 9.-10. klassi teadushuviliste laagri kogemused

Marta Lota on kirglik bioloogia huviline 11. klassi neiu, kes kuuldes Horvaatia suvelaagri võimalusest, haaras koheselt sellest kinni.  

Juulis alanud laagris said osalised valida endale projekti viie erineva teema hulgast, milleks olid: bioloogia, mikrobioloogia, tehisintellekti kasutamine, kosmose uurimine ning füüsika katsed. „Mina valisin oma teemaks mikrobioloogia, sest olen huvitatud bioloogia ja keemia valdkondadest. Minu projektiks koos veel nelja kaaslasega oli Escherichia coli bakterite kaudu fluorestseeruva valgu tootmine, mida juhendas kaks armast üliõpilast Irma ja Tinca,“ kirjeldas Marta Lota. 

Laagrisse olid kokku tulnud õpilased peamiselt Balkani riikidest nagu näiteks Horvaatia, Põhja-Makedoonia, kuid oli ka Ungari ning Eesti teadushuvilisi.  

Laagris tegelesid õpilased kümme päeva vältel oma põnevate teadusprojektidega ning said tutvustada enda projekte ja uurimistulemusi ka teistele osalejatele. Puhkepausidel said kõik tutvuda teiste tehtud töödega ning üksteisega suhelda, mis oli hea võimalus praktiseerimaks inglise keelt, mis oligi laagri keeleks. „Laagri puhul oli suur pluss see, et saime vestelda üksteisega põnevatel teadusalastel teemadel, kuid rääkisime üksteisele ka oma kultuuridest ning tavadest. Eelviimasel päeval käisime ujumas, matkamas ja paleontoloogia muuseumis,“ sõnas Marta Lota. 

Üldised muljed laagrist

„Mina jäin teaduslaagriga väga rahule ning olen õnnelik, et mul oli võimalus osaleda. Sain palju teadlikumaks mikrobioloogiast ja geeniteadusest. Samuti sain kogemuse laboritööst ning antud valdkondade tööpraktikast. Eredaimaks hetkeks laagrist on kindlasti see, kui me kõik olime oma töödega lõpule jõudnud ja neid üksteisele esitlesime. Kõigi töid oli põnev kuulata ning meil tekkis ühine rõõm oma saavutuste üle,“ jagas Marta Lota enda muljeid kokkuvõtlikult laagris osalemisest.  

„Ma soovitan laagrit ka teistele õpilastele, sest see andis mulle selgema pildi tulevikuks. Laager oli toredalt korraldatud ja laagrikorraldajad olid väga abivalmid ning motiveeritud. Ma leian, et see sobib kõigile õpilastele, kes on antud teemadest huvitatud ning soovivad uusi kogemusi.“ 

„Tulevikus soovin inimeste heaolu suurendada läbi biomeditsiini“

Marta Lota soovib tulevikus õppida biomeditsiini, et välja töötada erinevaid ravimeid ja viise inimeste heaolu suurendamiseks. Teda huvitavad erialad on bioloogia, keemia, meditsiin ja kosmose avastused ning hobideks õppimine, lugemine, Viimsi Teaduskoolis valge bioloogia kursusel eksperimentide tegemine, lisaks ka kunst. 

Marta Lota on juba väiksest peale olnud huvitatud loodusest ning bioloogiast. Väiksena meeldis talle vaadata loodusdokumentaale ja samuti ka sarja „Rakett69“, kuid suurem huvi tekkis tal teaduse vastu viimaste aastate jooksul, kui koolis keemia ning füüsika tunnid tema jaoks huvitavaks muutusid. Marta Lota on alati sisimas teadnud, et soovib õppida meditsiini või loodusteaduseid, kuna ta on juba kasvades olnud ümbritsetud farmatseutidega.  

Liisa 11.-12. klassi teadushuviliste laagri kogemused

Liisa on abiturient, keda huvitavad erinevad valdkonnad psühholoogiast keemiani. Tol hetkel, kui ta kuulis laagrisse minemise võimalusest, oli tal parasjagu käsil uurimistöö kaitsmise ettevalmistused. Teisalt leidis Liisa, et ta ei saa jätta võimalust kasutamata ning pani sooviavalduse S3++ laagris osalemiseks teele.  

S3++ laager oli veidi erinev S3 laagrist, kuna seal sai valida nelja erineva projekti vahel, mille kallal järgmised üheksa päeva õpilased nokitsesid. Õppegrupid, mille vahel laagris valida sai olid: psühholoogia, bakterid, kvantfüüsika ja bioloogia. „Nagu mõned teisedki osalejad, ei saanud ma oma esimesse valikusse ja töötasin laagri vältel psühholoogia projekti kallal, mis lõpuks mulle väga meeldis. Oleksin eelistanud bakterite projekti, kuid kindlasti tuleb ka psühholoogia süvitsi tundmine kasuks. Iga grupp pidi laagri lõpuks valmis saama oma projekti ning seda teistele esitlema,“ kirjeldas Liisa laagri ülesehitust. 

Sõprussuhted on kõige alus 

Lisaks teadusprojektide tegemisele toimusid laagris ka põnevad loengud. Näiteks said psühholoogia huvilised kuulata laagrikorraldaja loengut inimese ajus toimuvatest keemilistest reaktsioonidest. Samuti ka sellest, kuidas aju keemilised reaktsioonid on seotud ravimitega, mida patsiendid võtavad. Loenguid oli erinevatel teemadel oli veel mitmeid. Kvantfüüsika projekti juhendaja tutvustas mikroskoobi tööpõhimõtteid ning laagri külalisesineja rääkis feminismist teaduses ja kuidas seda teaduses alahinnatakse. Kaheksandal päeval said kõik valida endale huvipakkuvad töötoad, mis ei olnud seotud laagris tehtavate projektidega ega valdkonnaga. Liisa valis antud töötoaks veregruppide uurimise, mille käigus said osalised uurida üksteise veregruppe.  

Projektidest pausi tegemiseks käidi laboris, kus mõõdeti vererõhku ja hiljem said kõik katsetada hingamist Petri tassidesse*, mida bakteritega tegelev rühm hiljem uuris, et näha, milliseid baktereid leidub inimese väljahingatavas õhus. Lisaks said kõik laagri osalised erinevatel töögruppidel külas käia, et vaadata, millega teised tegelevad ning samuti ka sõprussuhteid luua. 

Laagrisse olid kokku tulnud noored üle maailma: osalejaid oli Luksemburgist, Türgist, Horvaatiast, USA-st, Eestist ja paljudest teistest riikidest. Kokku oli õppijaid 19 ning juhendajaid oli 6.Laagris oli kindel graafik, mille alusel kogu töörühma laagrielu käis ning päevad olid üsnagi pikad.  „Minu ainuke negatiivsem noot laagri osas oligi see, et üpris vähe oli vaba aega, sest päevad olid pikad ja pärast projektide kallal töötamist olid õhtuti erinevad loengud. Augusti alguses tagasi õppimislainele saada oli keerukas, kuid kui motivatsiooni on, siis sellega saab kindlasti hakkama,“ nentis Liisa.  

Korraldajad olid mõelnud välja ka lisategevusi, et noored saaksid omavahel hõlpsamini kontakti luua . Kõige eredamalt jäi Liisale meelde aarete jaht, mis oli kombineeritud maffiamänguga, mille nad psühholoogia tiimiga võitsid.  

„Psühholoogia töörühmas pidime paar esimest päeva ehitama endale n-ö põhja alla ja kuulasime väga palju teooriat, et oskaksime ära tunda erinevate vaimse tervise probleemide sümptomeid. Samuti õppisime, kuidas intervjueerida patsienti ja mida mitte teha, mis võiks kuidagi halvasti patsiendi heaolule mõjuda. Laagri lõpuks pidime intervjueerima patsienti ning panema talle diagnoosi, seega tuli eeltöö igati kasuks. Meid oli grupis kokku kolm, seega võrreldes teistega oli see päris väike, kuid minu meelest täpselt paras arv, et koostöö sujuks,“ võttis Liisa töögrupi kogemuse kokku. 

„Soovitaksin laagrit õpilastele, kellel on soov suvel midagi põnevat teha. Ilmselgelt lisaks teadmistele saab laagrist kaasa ka sõprussuhteid, mis jäävad veel pikaks ajaks kestma. Kindlasti saab laagris praktiseerida ka inglise keele oskust, mis tuleb igati kasuks igapäevaelus.“   

Liisa eredaimad hetked laagrist

„Eredaid hetki laagrist oli mitmeid. Väga hea mälestus, mis kohe meenub on viimane laagri õhtu. Pärast ettekandeid istusime kõik koos ja lihtsalt rääkisime, mis oli tohutult vahva. Kellegi algatusel hakkasid kõik üksteisele ilusaid soove ja mõtteid kaasa kirjutama, mis oli minu meelest tohutult armas ja hea viis, kuidas endast jälg maha jätta. Mina ja kaks teist eestlast olime esimesed, kes varahommikul ära pidid minema lennukile jõudmiseks. Kuna kõik tahtsid meiega veel viimast korda aega veeta, siis istusime ühes hosteli toas varahommikuni, kuulasime muusikat ning lihtsalt jutustasime. Kui kätte tuli aeg lõpuks minema hakata, siis kõik osalejad tulid meid ära saatma ning ka juhendajad tulid kaasa, mis tekitas hoitud tunde,“ meenutas Liisa helgeid mälestusi laagrist. 

Liisa sõnutsi oli laagrist osavõtmine väga äge kogemus, kuid kindlasti oleks võinud rohkem vaba aega olla, et veidi Požega linna avastada. „Päevas töötasime umbes üheksa tundi ja peale nii pikka päeva oli loengute kuulamine väsitav, kuigi loengud ise olid huvitavad. Samuti sain ma kohapeal aru, kui keeruline on tegelikult inglise keeles õppida, kui seda varem teinud pole, sest sõnavara on väga spetsiifiline,“ nentis Liisa. 

Koolis toimunud huviringid tekitasid väiksest saati juba teadmiste janu 

Teaduse vastu oli Liisal huvi juba väiksest saati ja ilmselt suurendasid teadmiste janu veelgi koolis toimunud teadusringid „Taibu“ ja eksperimentaalne loodusteadus. Kuna teadusringi juhendaja oli väga tore, siis ka laboris erinevate katsete tegemine oli Liisa jaoks vahva ja inspireeris teda. „Kindlasti sain ma inspiratsiooni ka oma emalt, kes oli kunagi loodusteaduste õpetaja. Seega, kui koolis mingist teemast aru ei saanud oli mul kodust õpetaja võtta,“ sõnas Liisa. 

Peale gümnaasiumit soovib Liisa jätkata teekonda ülikoolis õppides keemiat või materjaliteadust. Kuid neiul on praegugi käsil mitmed erinevad projektid. Nimelt tegutseb ta praegu koolimeedias ja kirjutab väljaande jaoks erinevaid artikleid. Liisa peamine huvi on keemia ja kõige sellega seonduva vastu ning seega osaleb ta ka erinevates õpikodades.  

Liisa osalemist Horvaatia suvelaagris toetas Tartu Ülikooli Teaduskool.

 

* Petri tass on klaasist või plastist madal lame silindriline kaanetatud läbipaistev anum, milles mikrobioloogid kasvatavad mikroobikultuure.