MKM panustab IT-huviharidusse

Kuidas pakkuda noortele kvaliteetsemat huviharidust, kuidas neile teadushuviharidus vastupandamatuks muuta ja kõige tähtsam – kust leida ringijuhte just tehnoloogia-, robootika- ja IT-ringidele? Vastuseid otsitakse nii huviringi, kooli, kogukonna kui riigi tasandil. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhtivspetsialist Ave Lauringson sõnas, et teadmine ringijuhtide nappusest oli ka neil, aga puudus info, kui palju on inimesi, kes soovivad ringijuhina tegutseda.

Majandusministeerium tegeleb Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemi „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ elluviimisega. Selle kaudu soovime panustada nendesse IT-hariduse valdkondadesse, kuhu seni pole vahendeid piisavalt jätkunud. IT-huviharidus on üks nendest,“ ütles Ave Lauringson.

„Teadsime, et huvi ringijuhendamise vastu on suur, aga mida see suur tähendab – 20, 50, 100 inimest? Koostöös sihtasutusega Vaata Maailma, kes Nutilaborite tegevust koordineerib, panime kokku pilootprojekti 35 juhendaja koolituseks. Kandideerima tuli üle 100 inimese, millega saime kinnituse, et tõesti – huvi on.“

Mida esimesele rühmale õpetati?

Esimesed koolitused 35 juhendajale toimusid 2015. aastal. Koolituse sihtrühmaks olid need aktiivsed inimesed kogukonnas, kes soovivad IKT-huviringi käivitada ning läbi viia – lapsevanemad, ettevõtjad, teised kohaliku elu edendajad. Koolituse käigus õpetati, kuidas ringitööd alustada, kust leida vahendeid, kuidas ringitundi läbi viia, missuguseid metoodikaid kasutada.

Huviringi võivad läbi viia nii lapsevanemad kui ettevõtete töötajad.

Kuna esimene grupp oli edukas, otsustasime, et anname veel 200 inimesele võimaluse ringijuhendajaks õppida. Pilootkoolitusele tuginedes tegime väikese täienduse – koolituse läbinutele anti kõrvale mentorid, kellel on ringijuhendamise kogemust. Et nad aitaksid uued tulijad ree peale, oleksid abiks. Niimoodi suureneb ka teadushuvihariduse ringijuhtide võrgustik.

Ringikoolitused on praegu käimas ja need jagunevad kahe aasta peale. Positiivse kogemuse koolituselt sai minu kolleeg MKM-ist, kes pärast koolituse läbimist pani käima ministeeriumi robootikaringi töötajate lastele. Kõik toimib hästi, ainus mure, et tüdrukuid on vähe.

Murekoht on ka ringijuhtide töötasu?

Huvihariduse rahastamine nii omavalitsuste kui lapsevanemate poolt on Eestis väga erineval järjel. On kohti, kus ringitöö läbiviimise kulu maksab kinni kohalik omavalitsus ja on kohti, kus emal-isal kasvõi mitusada eurot kuus laste huviringide eest tasuda ei ole probleem. Head keskteed, kust kassast ringijuhtide töötasu peaks tulema, praegu ei ole. Aga kogukonna kaasamine on oluline, kaasata tuleb minu arvates ka kohalikke ettevõtteid: kas nemad saaksid katta ringijuhi tasu, kus käivad ka nende oma lapsed? Kui näiteks spordis on paljud ettevõtted valmis noorsportlaste võistlusriietele oma logosid peale panema, siis LTT ja IT-huviringi sponsoreerida sellisel moel – väga vähesed on valmis, ma ei tea, miks see nii on.

MKM toetab veel üht koolitustsüklit – see on seotud rahvaraamatukogude ja avalike internetipunktidega?

Nii see tõepoolest on. Meil on raamatukogud ja avatud internetipunktid üle Eesti, enamasti on need kaks koos. Raamatukogus käib väga palju inimesi, aga töötajad on seal üsna üksi jäetud selles osas, mis puudutab riigi- või erasektori poolt välja töötatud e-teenuste kasutamist. Raamatukoguhoidja on sageli ainus inimene, kelle poole väikeses maakohas pöörduda, kui on vaja kasutada mõnd e-teenust. Koolitust vajaksid umbes 1200 inimest aastas. Kui oleme nii infoühiskond nagu me oleme, siis ei tohi tekkida olukorda, kus osale ühiskonnast ei ole e-teenused kättesaadavad. Mõelgem kasvõi panga- ja postiteenuste kadumisele maapiirkonnas! Raamatukogus peavad sealsed töötajad infot vahendama, aga nad vajavad koolitust, kuidas seda teha. Kasvõi kuidas e-riigi portaalis orienteeruda või kuidas ID-kaardiga tekkivaid probleeme aidata lahendada. Ühesõnaga – annaksime baasteadmisi, teeme seda läbi hanke „E-kogukond“. 1000 raamatukogutöötaja seas tahame koolitada ka kogukonnainimesi, näiteks neid, keda koolitasime huviringi juhiks. Nad on nii või naa oma kogukonnas abistajateks, kogukonnapõhist lähenemist tulebki kasutada.  

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga teadus- ja tehnoloogiapakti algataja. Pakt on ühiskondlik koostöölepe teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna arendamiseks. Pakti üldeesmärk on valdkonna hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ning piisava tööjõu tagamine Eestis. Koostöövõrgustik pakub tuge ja uut infot oma tegevuste kavandamisel ning elluviimisel, võimaldab olla infovahetuses pakti teiste partneritega, saada osa teiste parimast praktikast ning jagada oma kogemusi. Iga liituja koostab tegevuskava, millega mää­ratletakse oma tegevused pakti eesmärkide saavutamiseks, tegevuste elluviimine toimub liituja eelarveliste võimaluste piires. Pakti eesmärkide ja tekstiga saab lähemalt tutvuda teadusagentuuri veebis www.etag.ee/TeadusJaTehnoloogiapakt, samast leiab juhised liitumiseks ja seniste liitunute tegevuskavad. Selleks, et hoida end kursis tegevustega, mida mida teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna edendamiseks tehakse, on hea liituda teadus- ja tehnoloogiapakti Facebooki grupiga. 

Fotod: Pexels, CC litsents CC0