Uurimistööde teemade ja juhendajate andmebaas

Uurimistöö kirjutamine

Eesti teadlased uurivad palju põnevat ja huvitavat. Suur osa uurimisgruppe ootavad enda juurde ka motiveeritud õpilasi enda uurimistööd tegema, mistõttu tasub motiveeritud õpilastel nendega ühendust võtta. Kokkuvõtliku ülevaate eesmärgil oleme koondanud vastavad teemad. Kui soovite enda uurimisgrupi poolt õpilastele teemasid välja pakkuda, siis võtke palun ühendust sirje.tynder@etag.ee.

 Tartu Ülikool

Teaduskool

Kui soovid leida endale Tartu Ülikoolist kaasjuhendaja, siis võta ühendust ka teaduskooliga. Kirjuta enda soovist teaduskool@ut.ee!

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Külli Habicht (kulli.habicht@ut.ee):

  • Eesti vanem kirjakeel: eri tüüpi tekstide (nt kirikulaulud, seadused, ravimis- jm õpetused, ilukirjandus) keelekasutus 17.-19. sajandini. Vanades tekstides saab uurida nt kirjaviisi, sõnavara, vorme (sh tuletisi ja liitsõnu), lausetüüpe ning võrrelda keelendite kasutamist eri aegade ja autorite kirjatöödes. Vanad tekstid pakuvad eesti keele kohta veel palju põnevat ja avastamisväärset. 
  • Praeguse keelekasutuse sõnavaraline ja vormiline varieerumine eri tekstiliikides (nt eesti keele ühendkorpuse põhjal), k. a veebikeel. Teemades saaks keskenduda nt uutele laensõnadele ja -väljenditele; sõnade käänamisel, pööramisel, tuletamisel, liitmisel või lühendamisel toimuvatele muutustele, ent ka kasutajate keelehoiakute uurimisele.

  • Teemasid saab täpsemalt piiritleda koostöös õpilasega ja tema huvisid arvestades.

Mari-Liis Korkus (mari-liis.korkus@ut.ee), saab juhendada ka vene keeles:  

  • Keelekasutus Internetis - internetilingvistika on võrdlemisi uus uurimissuund, mis keskendub eeskätt keelekasutuse uurimisele erinevate veebiplatvormide näitel. Uurimistöös on võimalik analüüsida lähemalt, missugune on netikeel mõnes kindlas sotsiaalmeediakanalis (nt Instagramis, Facebookis, Twitteris) või kuidas kõnelevad oma videotes erinevad suunamudijad (nt Youtube’is, TikTokis). Kitsamalt saab uurida ka inglise keele, emotikonide või mõne spetsiifilise grupi (nt videomängurite) iseäralikku sõnavara. 

  • Mitmekeelsus erinevate keelepaaride (nt eesti-vene, eesti-inglise jne) näitel - mitmekeelsuse uurijad vaatlevad, kuidas kasutavad inimesed korraga mitut keelt nii kirjalikus kui suulises suhtluses. Uurimistöös saab võtta ette üks konkreetne keelepaar ja analüüsida, kuidas toimuvad üleminekud ühelt keelelt teisele, ning leida võimalikke põhjuseid, miks ühes või teises kontekstis inimene vahetab keelt. Töös saab keskenduda nii neile, kes pärinevad mitmekeelsetest peredest, kui ka neile, kes on elu jooksul mitu võõrkeelt juurde õppinud. 

 Anna Branets (anna.branets@ut.ee), ainult inglise või vene keeles: 

  • Eesti-vene retseptiivne mitmekeelsus sotsiaalmeedias 

  • Eesti-vene retseptiivne mitmekeelsus suhtluses 

Retseptiivne mitmekeelsus (RM) on suhtluslaad, milles keelekandjad räägivad üksteisega oma keeltes või nende muudetud vormis, st koodivahetus, adaptsioon, kompromissistrateegiad jne. Selliseid mitmekeelsuse tüüpe on näiteks lähedane RM (nt eesti-soome keel) kus seos on tüpoloogiliselt lähedaste keelte vahel; omandatud RM (nt eesti-vene keeles) kus seos tüpoloogiliselt kaugete keelte vahel kontaktolukordades; vahendatud RM (nt eestlased mõistavad ukraina keelt vene keele kaudu) kui mitmekeelset suhtlemist, mis lihtsustab tüpoloogiliselt kaugete keelte vahelist mõistmist sihtmärgiga tihedalt seotud keele kaudu kaudu. Uurida võib mõistmise edukust kirjutamise või suhtlemise kaudu, pakkuda ülevaadet sotsiolingvistilistest ja õppimisaspektidest ning keelepõhistest funktsioonidest, mis aitavad arusaamist. Samuti ka eesti-vene keelekontaktid sotsiaalmeedias ja suhtluses või eesti-vene keelekontaktist juhtuvaid keelemuutusi. Sellele tuginedes võib uurimise eesmärgina kindlaks teha, kuidas kaks keelt üksteist mõjutavad ning milliseid eksemplare leidub eesti-vene suhtluses või kirjutamises.

  • Õpilaste teadusfestival
    Uurimistöö esitlemine.
    Foto: Eesti Teadusagentuur

 

Ilona Tragel (ilona.tragel@ut.ee);

Füüsika instituut

Kaisa Aab / Maido Merisalu (kaisa.aab@ut.ee / maido.merisalu@ut.ee): 

  • „CO2 õhu sisalduse mõõtmine avalikes kohtades viirustesse nakatumise riski hindamiseks“ - uurimustöö eesmärgiks on mõõta avalikes kohtades CO2 kontsentratsiooni õhus. See on oluline, kuna mõõtetulemuste abil saab hinnata ventilatsioonisüsteemide tõhusust ja õhu kvaliteeti, mis on seotud õhu teel levivatesse viirustesse nakatumise riskiga. Uurimustöö raames omandatakse praktiline kogemus mõõtmiste läbiviimiseks kaasaegsete sensoritega. Samuti õpitakse andmete töötlemist ning saadud tulemuste analüüsimist. Käesolev uurimustöö omab suurt praktilist väärtust, kuna eduka töö tulemusi saab kasutada meetmete rakendamiseks, et takistada pandeemia levikut. 

Kultuuriteaduste instituut

Kristel Kivari (kristel.kivari@ut.ee): 

  • „Kodupaiga kohapärimus“  - teemal võib olla mitu fookust: nn traditsiooniline kohapärimus, mis seondub tunnetatud folklooriga nagu hiiepaigad, kultuskivid, vanad koolimajad, üleloomulike kogemustega seotud kohad. Samas saab uurida ka seda, kuidas inimesed tajuvad mingeid kohti oma koduümbruses - milliste lugudega need on seotud, kuidas tekivad olulised kohad või see, mida nimetatakse kodutundeks. 

Aimar Ventsel (aimar.ventsel@ut.ee): 

  • „Noortekultuurid, subkultuurid.“ - alates klubikultuuridest kuni spordini välja.  

Rebekka Lotman (rebekka.lotman@ut.ee): 

  • „Luuleanalüüs“  - ühe luuletuse või luuletaja loomingu või valitud luulevoolu või -rühmituse või -nähtuse (sh instagramiluule, räppluule) analüüs. Võib keskenduda ühele või mitmele tasandile (kujundid, sõnavara, kõlakujundid, vormiline ülesehitus, motiivid ja teemad, retseptsioon) 

Aet Annist (aet.annist@ut.ee), vajadusel valmis kaugjuhendamiseks: 

  • „Kliimamuutuse sotsiaalsed aspektid, kogukondade koostoime" -  kuidas inimesed mõistavad kliimateadust ja millel moel sellele sotsiaalselt vastavad (ühinedes, irdudes jne).  

  • “Migratsioon maapiirkondadest välismaale“ - kas ja kuidas külad, piirkonnad, grupid toimivad kogukondadena ja miks; kolmanda puhul sellise migratsiooni tõuketegurid, tagajärjed mahajäänutele või mahajäänud piirkonnale vms. 

Merili Metsvahi (merili.metsvahi@ut.ee): 

  • Ime- või loomamuinasjuttude analüüs – Valitud alateemast lähtuvalt analüüsib õpilane muinasjutuantoloogias (Monumenta Estoniae Antiquae köited “Eesti muinasjutud”) avaldatud ja rahva suust 19.-20. sajandil üles kirjutatud arhiivitekste.
  • Naiskogemus nõukogude ajal ja Eesti Vabariigi iseseisvumise järel - Peamiseks uurimistöö allikaks on õpilase enda tehtud intervjuud. Intervjueeritavateks tuleb valida kahe või kolme põlvkonna naised enda suguvõsast ja/või tutvusringkonnast.
  • Abielu ja pulmade tähistamine alates 1950. aastatest tänapäevani - Allikmaterjali hankimiseks tuleb kasutada nii kirjandust kui ka teha iseseisvaid välitöid. Üheks töö eesmärgiks on võrrelda erinevusi pulmade tähistamises eri vanuses inimeste mälestuste põhjal. Lisaks intervjuudele võib kasutada ka osalusvaatluse meetodit.
  • Looduse ja inimese suhe regilauludes ja muistendites – analüüsitakse eesti rahvapärimust lähtuvalt sellest, kuidas inimene suhestub loodusega. Aluseks võetakse nii folkloristide varasemad tööd kui ka folkloorne allikmaterjal regilaulude andmebaasist ja publitseeritud muistendiväljaannetest.

Ester Bardone (ester.bardone@ut.ee): 

  • „Toidukultuur nii minevikus kui tänapäeval“ - võimalik koos õpilasega leida sobiv huvipakkuv kitsam uurimisteema, näiteks: 

    •  Eesti toidukultuuri moderniseerumine 1900.-1930. aastatel  

    • Nõukogude aja toidukultuur - defitsiidimajandus ja sellega toimetulek 

    • Söömistavad ja identiteet, toidu tarbimisega seotud praktikad tänapäeval (sh veganlus); 

    • Linnaaiandus ja ise toidu kasvatamine 

    • Toiduraiskamise ja selle vältimisega seotud praktikad ning grupid, toidusektoris tegutsevate väikeettevõtjate väärtused ja põhimõtted 

    • Toidupärand, kohalik toit ja kohaturundus turismis 

Ergo-Hart Västrik (ergo-hart.vastrik@ut.ee): 

  • „Ajaloolise Kodavere kihelkonna murdekeel ja rahvaluule“  - uurimistöö fookus on ühest piirkonnast jäädvustatud folkloori- ja keeleainesel, sh kohapärimusel. Tööl võib olla ka rakenduslik väljund, näiteks pärimusmatka marsruudi või murdekeelse väljaande koostamine.

Majandusteaduskond

Uurimistöö kirjutamine
Uurimistöö.
Foto: Eesti Teadusagentuur

Mark Kantshukov (mark.kantshukov@ut.ee): 

  • Juhendamise valdkonnad: finantseerimis- ja investeerimistooted, finantskirjaoskus, finantskäitumine, säästmis- ja tarbimisotsused.

Maailma keelte ja kultuuride kolledž

 Janika Päll (janika.pall@ut.ee), valmis juhendama ka vene keeles: 

  • Antiikkeelte mõju tänapäeva keeltele ja kultuurile: näiteks kust tuleb sõna 'buss',  kuidas avalduvad antiikkeeled tänavapildis, näiteks firmanimedes (Audentesest Odeni, Nikest Volvo ja Audini) või ladinakeelsetes deviisides.
  • Antiikaja kangelaste elu tänapäeva filmikunstis - ehk kuidas Perseusest sai Percy Jackson, või kas filmide Kleopatral ja Caesaril on palju ühist ajalooraamatutes kirjutatuga.
  • Antiigi temaatika kujutavas kunstis.  

Jane Klavan (jane.klavan@ut.ee): 

  • „Keelekasutus ingliskeelses pop-kultuuris (nt räp-muusika diskursus)“ 

  • „Õpilaste grammatiliste konstruktsioonide valikud inglise keeles“ 

  • „Väliskohakäänete ja kaassõnade peal, peale, pealt kasutus eesti keeles“ 

Reet Bender (reet.bender@ut.ee): 

  • Eesti ja baltisaksa toidukultuuri võrdlus - kust me tuleme ja mida me sööme? Kust tuleb koogelmoogel? 

  • "Natuke napakad" sõnad ja mida nad tähendavad (nt aplaagrisse jääma, epstin, fuissande, kroosu jne jne). Küsitleda vanema generatsiooni esindajaid - kas õpilased mäletavad nt oma (vana)vanemate väljendeid või teavad neid ise. 

  • Õpilase suguvõsa baltisaksa-pärimus - milline on perekonna või suguvõsa mälus kokkupuude baltisakslastega kas tsaariajast, sõjaeelsest ajast või siis uuemal ajal.

Tatjana Stepaništševa (tatjana.stepanishcheva@ut.ee):

  • Vene kirjandus, tänapäeva vene keel.

Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Tatjana Kums (tatjana.kums@ut.ee): 

  • "Rühi vead gümnaasiumi õpilastel''  või siis ''Rühi kõrvalekalded 5-7 klassi õpilastel''.

Usuteaduskond

 Atko Remmel (atko.remmel@ut.ee): 

  • Religioon ja religioossus - uurimused religiooni ja mittereligioossuse tänapäevastest ja ajaloolistest väljendumisvormidest. 

Olga Schihalejev (olga.schihalejev@ut.ee)

  • "Usu- või usundiõpetus minu koolis" 

Helen Haas (helen.haas@ut.ee): 

  • Maailmareligioonid - erinevate religioonide levik, võrdlus, ajalugu.

Ökoloogia ja Maateaduste Instituut

Leho Tedersoo (leho.tedersoo@ut.ee)

  • Seened, mükoriisa ja bakterid: määramine ja ökoloogia

Tallinna Tehnikaülikool

Õpilaste uurimistööde teemad Õpilaste uurimistööde juhendamine (taltech.ee)

Kontakt - Heili Sõrmus, heili.sormus@taltech.ee, uurimistööde teemade koordinaator.

Tallinna Ülikool

Ökoloogia keskus

Ökoloogia keskuse teadlased pakuvad koolidele erinevaid võimalusi koostööks loodusteadusliku hariduse ühiseks edendamiseks. Meie tugevuseks on veega seotud ökosüsteemide ja nende arengu tundmine, kuid ka kõik sellega haakuvad teemad alates kliimamuutustest ja lõpetades säästva arengu temaatikaga ning seda kõike kaasaegseid õppimismeetodeid kasutades.

Õpilastööde juhendamine, praktikavõimalused - õpilane saab kaasa lüüa meie laboris või välitöödel ning osaleda erinevates käimasolevates uuringutes ning selle kaudu teha ka enda uurimistööd. Võimalus tutvuda ja olla töövarjuks teadlaste igapäevatöös, et saada parem ettekujutus teadlaskarjääri valikuvõimalustest ja kitsaskohtadest. 

Vaata edasi: https://www.tlu.ee/eco#opetajale---opilasele

Ühiskonnateaduste instituut https://www.tlu.ee/yti

Liili Abuladze (liili.abuladze@tlu.ee) 

  • Rahvastikutervise arengud ning tegurid. Haigus- ja suremusmustrite muutus põlvkonniti ning erinevatel perioodidel. Sealhulgas nii vaimse kui füüsilise tervise muutus.

  • Rände mõjud erinevatele rahvastikuprotsessidele ning -tulemitele (pereloomele, tervisele, suremusele jne); eri päritolu inimeste heaolu, tervis, pereloome.

  • Sündimuse ja pereloomega seotud käitumises ning hoiakutes toimunud muudatused põlvkonniti ja erinevatel perioodidel. Elukaare sündmused ja ajastus.

  • Sotsiaalvõrgustikud, nende kujunemine ja areng ning seosed heaoluga.

Uurimistöö kirjutamine
Õpilase uurimistöö.
Foto: Eesti Teadusagentuur

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikooli teadusteemad hõlmavad väga laia teadusala erinevates valdkondades. Looma- ja taimekasvatus, põllumajandus, toiduteadus, veterinaarmeditsiin, keskkonnahoid, metsandus, tehnika – meie teemade ring on väga lai. Huvitavat ja mitmekesist uurimisainest jätkub!

Eesti Maaülikooli õppejõud, doktorandid ja magistrandid pakuvad heameelega kooliõpilastele võimalust täiendada oma huvi loodusteaduste vallas. Selleks oleme valmis juhendama õpilastöid nii põhikoolis (loovtöö) kui gümnaasiumis (õpilasuurimus). Koondatud info Eesti Maaülikooli uurimisteemadest leiad SIIT!

Sisekaitseakadeemia

Sisekaitseakadeemia pakub õpilaste uurimistöödeks välja teemad ja võimalikud juhendajad. Eelistatakse neid õppureid, kelle koolides on sisekaitseõppe moodul:

  • Edukas õnnetuste ennetustöö kogukonnas 

  • Edukas süütegude ennetustöö kogukonnas 

  • Hübriidohud Eesti riigi julgeolekule 

Jaanika Puusalu (jaanika.puusalu@sisekaitse.ee): 

  • Uued tehnoloogilised lahendused siseturvalisuse tagamiseks (nt droonid, taserid, liikumisandurid, jne) 

  • Küberhügieen kui küberturvalisuse ennetusmeede 

  • Uued tehnoloogilised lahendused siseturvalisuse tagamiseks (uurimistöö autor saab valida end huvitava tehnoloogia, millele uuringus keskenduda nt droonid, taserid, liikumisandurid, jne)
  • Küberhügieen kui küberturvalisuse ennetusmeede (uurimistöö autor saab valida end huvitava sihtgrupi või küberhügieeni meetme, millele uuringus keskenduda)

Eesti Karjäärinõustajate Ühing

Tööde teemad:

  • Kogukonna roll karjääripädevuste arendamisel 
  • Kooli ja lapsevanema koostöös korraldatud karjääri kujundamise pädevuste arendamise tegevused (nt töövarjupäevad, transport ja edasiõppe võimaluste tutvustused, ettevõtlusõppe, laatade jmt korraldamine) 
  • Karjääriõppe ja -teenuste rakendumine koolis ning selle mõju karjääripädevuste arendamisel
  • Süsteemid ja tegevused, mis tagavad noorte teadlike karjäärivalikute tegemist, karjääri kujundamise pädevuse arendamist 
  • Milline on õpilase karjäärivaliku kindlus ning seos karjääriteenustega (karjäärnõustamine, karjääriinfo, töövari, grupinõustamine, töötuba, vm) 
  • Gümnaasiumi lõpetajate karjäärivalikud ja valikuid mõjutavad tegurid 
  • Vabatahtlik töö noorte iseseisvumise toetajana

Kontakt: Tuuli Mekk (tuuli.mekk@gmail.com)

Fermi Energia

Kontakt: Anet Marii Paumets (anetmarii.paumets@fermi.ee)

Teemad, mida saaks noor uurida:  

  • Energiasüsteemid 
  • Tuumaenergia ajalugu 
  • Tuumaenergia kasutus väljaspool energeetikat 
  • Energeetika  
  • Kiirguskaitse 
  • Tuumajaade arendamine – suurimad väljakutsed ja õppetunnid tuumajaamade ehitamisel 
  • Inimressursid – milliseid inimesi on vaja tuumajaamas? 
  • Tuumaenergia sotsiaalmajanduslikud mõjud 
  • Kuidas selgitada tuumaenergiat lihtsalt ja arusaadavalt – mis on oluline aru saada tavainimesele? 
  • Tuumaenergia müüdid 
  • Tuumajaamad meie lähiriikides ja maailmas üldiselt 
  • Väikereaktorid – mis on väikereaktorite head ja vead? 
  • Ohutus – kui ohutu on tuumaenergia võrreldes teiste energiatootmise viisidega? 
  • Ressurside kasutamine – milline on tuumaenergia ressursikasutus võrreldes teiste energiatootmise viisidega? (mineraalid, materjalid, maakasutus, kütuse kasutus jne.) 
  • Tuumajaamad kaugküttes? 
  • Tuumaenergeetika kas energeetilise sõltumatuse alus või oht julgeolekule? 
  • Radioaktiivse kiirguse kasutamine meditsiinis 
  • Fusion vs Fission 
  • Tuumajäätmed – kas lõpladestus või ümbertöötlemine? 
  • Tuumajäätmed – kui palju ja mida tekib? Jäätmete liigid 
  • Väikesed moodulreaktorid vs suured reaktorid 
  • Tuumkütuste ja tuumajäätmete transport 
  • Noorte suhtumine moodulreaktori rajamisse Eestis

MTÜ Wikimedia Eesti

Vikipeedia on veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutab ühiselt suur hulk vabatahtlikke. 2021. aasta alguse seisuga oli Vikipeedial 317 keeleversiooni ja artiklite koguarv üle 55 miljoni. Eestikeelses Vikipeedias on üle 229 000 artikli ja see on kõigi teiste keeleversioonide seas 45. kohal.

Vikipeedia on mitmedimensiooniline sotsiaalne nähtus, mis pakub uurimiseks ainet väga paljudes valdkondades. Uurimisspekter ulatub  keele- ja ühiskonnateadusest kuni arvutiteaduse ja juurani.

Vikipeedia on üks suurimaid tekstide kogumeid eesti keeles. Seda kasutab keelekorpusena arvutilingvistika teadus ja see on aluseks paljudele statistilistele andmetele. Vikipeedial on ka mitmed sõsarprojektid, näiteks Vikitsitaadid, Vikitekstid, Wikidata, Commons (meediavaramu), mis samuti uurimiseks häid võimalusi pakuvad.

Kui mõni uurimisteema pakub huvi, siis võta julgesti ühendust: pille@wikimedia.ee

Võid pöörduda ka oma mõtete ja ideedega.

Võimalikud uurimisteemad:

  • Panoraamivabadus Vikipeedia näitel
  • Vikipeedia kasutamine kooliõpilaste seas
  • Õppevideote seeria
  • Eestikeelse Vikipeedia osa Eesti kooliprogrammis
  • Vabatahtliku töö eelistused
  • Õpilaste infopädevus
  • Artiklite jaotus võrukeelses Vikipeedias

Teemad on lahti kirjutatud Wikimedia Eesti kodulehel. Uuri lisa ja võta julgesti ühendust!

Rahvusarhiiv

Rahvusarhiivi valik mõningatest teemadest ja allikatest õpilaste uurimistöödeks on leitav siin. Nõu pidamiseks tasub tulla uurimistöö infotundi või võta meiega ühendust arhiivikool@ra.ee.

Puitmajaliit

 Elar Vilt, tema poole võib otse pöörduda puitehitiste valdkonna vastu huvitundjad, meiliaadress on info@woodhouse.ee

MAAG EESTI AS

pilt1

 

 

 

 

 

Maag Eesti AS, kontakt : Rohtoja Relika ( relika.rohtoja@hkscan.com)

Valdkonnad, kus me saame noori toetada uurimustööde teemadega:

  • Toiduainete tehnoloogia/tootearendus
  • Turundus/brändide juhtimine
  • Müük ja müügi planeerimine suurettevõttes
  • Tootmise juhtimine/Lean tootmisjuhtimise põhimõtete rakendamine ettevõttes/keskkonnajuhtimine/kvaliteedi juhtimine/toiduohutus
  • Logistika korraldamine/juhtimine
  • Finantsjuhtimine/raamatupidamine suurettevõttes
  • Personalijuhtimisega seotud valdkonnad
  • Tehnika/automaatika

Rakvere Farmid AS, kontakt: Kaja Kuus (Kaja.Kuus@hkscan.com)

  • Loomakasvatus (seakasvatus/linnukasvatus)
  • Veterinaaria

Eesti Ornitoloogiaühing

Eesti Ornitoloogiaühing tegeleb meie linnustiku uurimise, kaitsmise ja tutvustamisega.
Ühing pakub põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele uurimistöö teemaks probleeme, mis
on paljudele kindlasti tuttavad, kuid mille puhul Eestis on teadlikkus kahjuks madal ja
kohalikke uuringuid peaaegu polegi.

Teemad: 

  •  Kodukass kui kiskja – värvuliste arvukuse varieeruvus sõltuvalt kasside tihedusest
  •  Lindude kokkupõrked klaaspindadega – probleemi tuvastamine õpilase valitud alal
  • Lindude kokkupõrked klaaspindadega – kõige ohtlikumate bussiootepaviljonide väljaselgitamine õpilase valitud piirkonnas
  • Lindude kokkupõrked klaaspindadega – kuidas hinnata hoone ohtlikkust?

Rohkem infot: Kunter Tätte, Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist
(kunter.tatte@eoy.ee).