Leiutajate konkurss ootab lennukaid ideid

15. oktoobrini saab esitada õpilasleiutajate konkursile oma lennukaid ja uudseid lahendusi kõikvõimalikele meid ümbritsevas elus leiduvatele probleemidele.

Leiutajate konkursi korraldaja Katrin Saart rõhutab, et leiutamine on tänapäeval pigem kui tootearendus ja sageli olemasolevate lahenduste kasutajasõbralikumaks, mugavamaks, efektiivsemaks ja paremaks disainimine. See tähendab, et alati ei ole tarvis välja mõelda midagi kardinaalselt uut, vaid võib ka juba eksisteerivaid tooteid parendada. Saarti sõnul on oluline, et lapsed ja noored märkaksid probleeme ja hakkaksid mõtlema nende lahendamise peale. Just uudishimu ja loovat lähenemist probleemide lahendamisele tunnustab õpilasleiutajate konkurss.

Saarti hinnangul lastel ja noortel loovust jagub ning ümbritsev keskkond mõjutab neid samuti.  „Konkursile esitatud õpilaste ideed on teemadel, mis igapäevane elu meie ette toob. Õpilased on ümbritsevaid probleeme märganud, neid analüüsinud ja pakkunud välja lahendusi.“

Eelmise aasta konkursil oli palju leiutisi seotud koroonaviirusega, näiteks mõeldi välja erinevaid desinfitseerimisvõimalusi, maske, kindaid, distantsihoidmise vahendeid jms. Jätkuvalt on noorte jaoks aktuaalsed keskkonnahoiuga seotud ideed, näiteks kuidas kasutada turbamatte keskkonnareostuse likvideerimiseks veekogudelt või kuidas ookeanis leiduvast plastist maju ehitada. Lisaks valmistavad lastele ja noortele muret (liiklus)ohutusega seonduvad probleemid: piiratud nähtavus autojuhtimisel, ohutus ja turvalisus, nutiseadmete liigne ja lubamatu kasutamine nii jalakäijate kui ka juhtide hulgas, raudteeohutus ja piirkiiruse ületamine.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Johanna Martinson märgib, et mõnes mõttes on igaüks meist leiutaja, sest leiutamise eesmärk on elu lihtsamaks muutmine. „Leiutada saab igapäevaseid asju, mingist tavapärasusele probleemile võib leiduda murranguline lahendus,“ räägib neiu, kes suvel võttis esmakordselt osa Hüppelaua suvekoolist ning avastas enda jaoks tehnoloogia ja IT. „Kõrvalt vaadates on programmeerimise keel midagi väga keerulist, aga tegelikult saab igaüks hakkama,“ selgitab ta.

Saarti sõnul annavad laste ja noorte IT-huvist märku viimastel aastatel leiutajate konkursile üha rohkem laekuvad mobiilirakenduste ideed. „Tehnoloogiliselt on olnud erinevaid põnevaid äppe nt koolitoidu tellimiseks, viiuli õppimiseks, matemaatika õppimiseks. Lisaks õigekirja kontrollimise pliiats, koolikoti raskuse leevendamise lahendus. On lahendatud asjade kadumise ning kooliasjade koju unustamise probleeme, pakutud ideid gloobuse interaktiivseks muutmiseks, et riigid ja nende asukohad paremini meelde jääks jne,“ loetleb Saart. Nooremad lapsed soovivad elu parendada robotite abil. „Aastast aastasse korduvad ideelennud, et robotid jt masinad teeksid ära eri asju alates õppimisest, toa koristamisest kuni kooli sõitva voodini,“ toob ta veel näiteid

Saart julgustab konkursist osa võtma kõiki lapsi ja noori, kes enda ümber uudishimulikult ringi vaatavad ja lahendust vajavaid kitsaskohti märkavad. 

Tööde esitamine kestab 15. oktoobrini. Vaata lähemalt Eesti Teadusagentuuri kodulehelt: https://www.etag.ee/leiutajad

Autor: Sigrid Rajalo