Ekstsentriline muusikagurmaan Kaspar sukeldub IT-sse
Suur muusikasõber Kaspar Saakpakk peab informaatikat reaalteadustest kõige loomingulisemaks, mistõttu kasutab „Rakett69“ teadusvõistluselt saadud tasuta ülikoolikoha just sel erialal õppima asumiseks.
„Rakett mängis selles otsuses suurt rolli. Mõtlesin palju, mida edasi õppima minna ja jõudsin järeldusele, et kui ajusid on, võiks need ära kasutada ja saada hea baashariduse,“ räägib tänavu Tallinna 21. kooli lõpetanud „Rakett69“ 11. hooaja finalist Kaspar. Ta selgitab, et ühest küljest on IT väga lai ala ja teisalt nõuab palju loovust sarnaselt muusika või kunstiga. „IT-s lahendad pidevalt nuputamisülesandeid, mille lahenduse pead ise välja mõtlema. Lõpptulemus on see kood, mille oled ise kirjutanud, mis on väljendus sellest, kuidas sina asju näed.“
Loomingulisust Kasparis jagub. Ta on õppinud 11-aastat muusikakoolis, neist 8 aastat mänginud viiulit ja viimased 3 vioolat, musitseerib kahes orkestris, laulab kahes kooris, teeb ise keelpilli kvarteti seadeid jne. „Rakett69“ saate toimetaja Liisi Mölder oli 11. hooaja saadete salvestamisel päris hädas, sest kellegi mikrofonist kostis iga natukese aja tagant laulu. Loomulikult oli selle mikri omanik Kaspar. Muusika saadab Kasparit igal pool ja igal võimalikul hetkel, kõrvaklapid ja telefon sadu tunde kestvate playlistidega on tal pidevalt kaasas.
Kasparit köidavad teisedki loomingulised tegevused. Klassikaaslased harjusid ühel hetkel ära, et geograafia tundides võttis Kaspar kotist kudumisvardad ja lõngakera ning jätkas poolelioleva salli kudumist. Geograafias oli Kaspar saanud tänu heale põhikooliõpetajale tugeva põhja ning kudumine aitas tal sellest hoolimata mõttega tunni juures olla. „Kuna gümnaasiumi geograafia oli minu jaoks pigem kordamiseks, oleks lihtsalt käed rüpes istumine mõtted mujale viinud ning poleks tunnis enam tähele pannud.“
„See ei ole tavapärane, et tunnis mingi kutt koob salli,“ märgib Kaspar ja möönab, et mõjub kõrvaltvaatajatele võib-olla tõesti ekstsentrilisena. „Raketi saadete alguses olevas rivistuses ma tavaliselt naeratasin nagu opakas, samal ajal kui teised on tõsised, valmis võitlema. Või et ma näen välja nagu metsjeesus,“ toob Kaspar naerdes iseenda ebaharilikkuse kohta veelgi näiteid. „Olen leidnud, et kui sa ei karda olla sina ise, kui sa oled enesekindel, siis kedagi ei huvita, kui sa tunnis salli kood või näed teistsugune välja.“
„Rakett69“ saatesse soovitas Kasparil tungivalt minna kooli huvijuht, kelle hinnangul võis noormehe loovus anda talle suurema eelise kui nii mõnegi teise õpilase väga akadeemilised reaalteadmised. Kaspar lahendas teaduslabürindi kõik ülesanded, kuid arusaam, et ta on saatesse pääsenud, jõudis kohale alles siis, kui ta sai kätte enda nimega „Rakett69“ saate võistlussärgi. „Olin ju koguaeg mõelnud, et võiks saatesse proovida ja et oleks lahe oma teadmised proovile panna, aga siis oli see hetk päriselt kohal ja päriselt sai hakata neid ülesandeid lahendama. Iga hetk saates oli uskumatu!“
Kuigi Kaspar peab end pigem loominguliseks ekstsentrikuks, siis rõhutab ta, et reaalteadmised ei voola kunagi mööda külgi alla. „Isegi, kui nendega ametialaselt tegemist ei tee ja hilisemas elus neid teadmisi otseselt vaja ei lähe, siis ümbritseva maailma mõistmine ning endale lahti mõtestamine annab nii suure edumaa teiste ees,“ on noormees kindel. „Kõik siin maailmas toimib loogika põhjal ja kui sellest aru saad, saad hakkama kõigega, mida tahad.“ Teadusvõistlus pakkus Kaspari sõnul iga saatega võimaluse oma baasteadmisi rakendada ja seeläbi veelgi enam õppida.
Ümbritsevat maailma aitavad noormehe sõnul lisaks reaalteadustele mõtestada ka teadmised teistest valdkondades. „Minu isiklik arvamus on, et mida mitmekülgsem on inimene, seda rohkemaga saab ta hakkama.“ Kaspar refereerib siinkohal tuntud ajuteadlast Jaan Aru, kes on kirjeldanud, kuidas aju on justkui pusle – ajus peavad olema alged, kuhu külge saavad kinnituda uued teadmised. Kui kinnituskohti pole, uus teadmine ununeb. „Ajuga tuleb pidevalt tööd teha, uut teadmist peale anda, muidu aju muutub mugavaks ning uute teadmiste omandamine aeglustub,“ on Kaspar kindel. Olgu selleks kas või eri valdkondadest õpetlike Youtube’ i videote vaatamine. Muide, ühest kunagi nähtud videost oli Kasparil palju abi, kui Raketi-saates tuli teha pilv.
Finaalimasinaks lubab Kaspar kõige muusikalisemat, mida kunagi saates nähtud. Kuigi Kaspar läheb loomulikult võitma, nendib ta, et juba ainuüksi saates osalemine on tema jaoks olnud tohutu võit. „Saatesse proovides oli mu eesmärk jõuda teaduslabürinti. Sellest edasi on kõik ainult kirss tordil, kuid loomulikult oleks väga, väga, väga, väga, väga äge võita.“
„Rakett69“ 11. hooaja finaalsaade on ETV eetris 1. septembril, kus vastamisi lähevad Karl Mell ja Kaspar Saakpakk.
Autor: Sigrid Rajalo
Avaldatud: 28.06.2021