Mirtel Org uuris, kuidas mõistetakse lühendeid

Kui palju kasutad sina enda netisuhtluses lühendeid? Kas oled kunagi mõelnud ka sellele, kas ja kuidas mõistavad neid teised? Just seda käsitles enda uurimistöös „Lühendid Facebooki Messengeri vestlustes” Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Mirtel Org.

Suur osa tänapäeva suhtlusest toimub veebi teel. Võrreldes tavalise kirjakeelega on suhtlus tihti sünkroonne ehk toimub samaaegselt. See toob endaga kaasa vajaduse operatiivse infovahetuse järgi, mistõttu on kasutusse tulnud lühendid - need on küll hea viis suhtlusprotsessi märgatavaks kiirendamiseks, kuid võivad luua ka vastupidise mõju olukorras, kui sõnumi vastuvõtja ei saa lühendist aru. Olukorda raskendab ka asjaolu, et sagedasemad lühendid, mida eestikeelses veebisuhtluses kasutatakse, pärinevad inglise keelest. Raskused on seda tõenäolisemad, mida erinevama vanuse, rahvuse ja taustaga inimesed omavahel suhtlevad.

„Näiteks kasutan ise lühendeid mt („ mis teed”) ja nvm („ nevermind”). Sageli ei saanud aga mu vanemad aru, mida tahan nendega öelda. Seetõttu otsustasingi uurida, milliseid lühendeid eesti netikeeles kasutatakse ja kuidas nende tähendusi mõistetakse,” selgitas Mirtel enda uurimistöö valikut. Lisaks andis teemavalikuks ajendi ka teadmine, et teemat ei ole varasemalt põhjalikult uuritud. Seetõttu sai uurimistöö eesmärgiks välja selgitada 16-22aastaste tütarlaste Messengeri vestluste kõige sagedasemad lühendid, nende päritolu ja moodustusviisi alused. „Otsisin välja lühendid, mida vestlustes kasutati ning analüüsisin neid keeletunnuste alusel. Selle tuginedes panin kokku küsimustiku, mille abil sain lähemalt välja selgitada, kuidas mõistavad lühendeid eri vanusest, rahvusest, soost ja haridustasemega inimesed,“ selgitas ta. Uurimise all oli keeleanalüüsist saadud kümme kõige sagedasemat lühendid. Neid kasutati lausetes, mida tuli konteksti põhjal selgitada. 

Uuringu tulemusena selgus, et netikeeles kasutatakse eripäraseid lühendeid, millest kolmandik on inglisekeelsed. Lisaks on iseloomulik valiktäht- või lühendite kasutamine, näiteks lp („ lugupeetud”) ja õa („õppeaasta”). Lühendite mõistmist mõjutavad peamiselt vanus ja haridustase: mida suurem on omavaheline vanuseline erinevus, seda halvemini lühendeid mõistetakse. Kõige populaarsemad eestikeelsed lühendid on v („või”), lis („ lihtsalt”), mdea („ma ei tea”) ja ss („siis”). Võõrkeelsetest lol („laugh out loud”), dav („давай”) ja wtf („what the fuck”). Kõige raskemini olid kõikides vanusegruppides mõistetavad lühendid lege ja lmao, mis võib olla tingitud vähesest inglise keele oskusest. Kohati valmistas raskusi ka lühendite lol ja lis selgitamine.

Uurimistöö koostamine andis Mirtelile võimaluse arendada erinevaid oskusi – alates uurimismaterjali analüüsimisest kuni töö korrektse vormistuseni. Töö esitlemine posterettekandega õpilaste teadusfestivalil tekitas küll alguses pinget, kuid see ei kestnud kaua: „Kuna pean ennast võrdlemisi vabaks suhtlejaks, rääkisin hea meelega oma tööst nii hindajatele kui teistele uudistajatele. Oli küll väike kartus, et ma ei pruugi osata mõnele krõbedamale küsimusele vastata, kuid selgus, et olen selles tegelikult päris loominguline,” selgitas Mirtel. Tema sõnul näitas õpilaste teadustööde riiklik konkurss kui palju eripalgelisi uurimistöid noored teevad. „Uurimistöö on ajamahukas protsess – miks mitte kasutada seda võimalust, et uurida põhjalikult teemat, mis sulle tõeliselt huvi pakub,” lisab ta. Töö tegemine annab hulganisti praktilisi kogemusi ning mitmeid kasulikke tutvusi, mis tulevikus edasi viivad.

Mirtel pälvis enda uurimistöö „Lühendid Facebooki Messengeri vestlustes” eest Eesti Keele Instituudi eriauhinna. Töö juhendajad on Riina Reinsalu (Tartu Ülikool) ja Katriin Valdre (Tartu Jaan Poska Gümnaasium).

 

Autor: Mare Vahtre
Fotod: erakogu
Avaldatud: 7.06.2022