Juurte juurde tagasi: milline on seto kultuuri tulevik
Kuidas elus hoida seto kultuuri ning milline on selle Eesti kultuuriosa tulevik? Just seda uuriski Miina Härma Gümnaasiumi abiturient Merili Päike, kes pälvis tööga „Seto kultuuri elujõulisus tänapäeval“ 2024. aasta õpilaste teadustööde konkursil kolm eriauhinda: Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogult, Eesti Keele Instituudilt ja Integratsiooni Sihtasutuse Kultuuririkkuse aasta eriauhinna.
Merili valis seto kultuuri enda uurimistöö teemaks, sest tema juured ulatuvad Setomaale, seega on ta juba väiksest saati selle kultuuriga kokku puutunud ning tahtiski nüüd põhjalikumalt oma päritolu uurida. Töö peamiseks eesmärgiks oli seto kultuuri ja selle tuleviku uurimine. Lisaks soovis abiturient teadvustada inimesi seto kultuuri ähvardavatest ohtudest.
Merili püstitas hüpoteesi, et seto kultuur on piisavalt elujõuline nii tänapäeval kui ka tulevikus, mis leidis uurimistööd tehes ka kinnitust. „Uurimistöö avastusena tooksin välja selle, et seto keele olulisus on aja jooksul vähenenud, mistõttu on see praegu seto kultuuri elujõulisuse üks väga nõrk lüli,“ nentis Merili.
Õpilaste teadusfestivali kogemus
Merili osalemine õpilaste teadustööde konkursil kulmineerus õpilaste teadusfestivalil, kus toimus konkursi teine voor. AHHAA teaduskeskuses toimunud teise vooru raames tutvustasid parimad õpilasuurijad, sealhulgas ka Merili, oma põnevaid uurimistöid nii žüriile kui ka teistele festivali külastajatele. „Õpilaste teadusfestivalil osalemine oli vägagi hariv ja meeldejääv kogemus. Esmalt pidin muidugi tegema tööd tutvustava plakati, mis oli küllaltki aeganõudev, sest väikesele pinnale pidi mahutama palju informatsiooni. See oli kogu õpilaste teadusfestivali kõige keerulisem ülesanne, kuid jäin plakatiga väga rahule. Oma töö tutvustamine žüriile läks hästi ja polnudki nii hirmus, kui ma alguses olin arvanud. Kõik žürii liikmed olid väga toredad ja küsisid huvitavaid küsimusi. Kõige põnevam oli minu arvates tutvumine teiste õpilaste töödega, sest leidus väga palju huvitavaid teemasid, millest ma polnud varem midagi kuulnud,“ jagas Merili enda kogemust.
Õpilaste teadusfestivalilt jäi Merilile kõige eredamalt meelde kui paljud teised õpilased ja külastajad tulid tema plakati juurde rääkima, kuidas neilgi on juured Setomaal. Varem neiu ei teadnud, kui paljudest setomaalastest ta ümbritsetud on.
“Soovitan noortel valida kindlasti selline uurimistöö teema, mis läheb neile endale korda ja paneb sellest rääkides silma särama. Kui seda on tööd lugedes tunda, siis usun, et jõuate õpilaste teadustööde riiklikule konkursile,” jagas Merili näpunäiteid.
Merili näeb end tulevikus tegutsemas õigluse seadmisega
Peale gümnaasiumi lõpetamist kavatseb noor neiu astuda Tartu Ülikooli, et jätkata õpinguid õigusteaduse erialal. Kuna Merilile väga meeldib reisida, siis ei ole välistatud, et tulevikus elab ta sootuks välismaal ning tegutseb rahvusvahelise juriidikaga. Kuid Merili südame sooviks on siiski naasta enda juurte juurde ehk tulevikus elada maakodus Setomaal, hoidmaks sidet enda päritoluga.
Noorena soovis abiturient saada tantsijaks, millega ta tegeles juba nooresteast peale kuni tänaseni. Kuid huvideks on tal ka rahvusvahelised suhted, erinevad keeled ja kultuurid. Suurimateks eeskujudeks on Meilinile tema vanemad, kes on teda alati toetanud ja aidanud.
Loe Merili töö “ Seto kultuuri elujõulisus tänapäeval“ kokkuvõtet õpilaste teadustööde konkursi kogumikust.