Eesti teadlane ehitab Kuule päikesepaneele

Värskelt keskkonnajuhtimise bakalaureuseõppe lõpetanuna sattus Katriin Kristmann tööle otse kosmosesse - AHHAA keskuse planetaariumisse teadust tutvustama. Ühel hetkel puges aga pähe mõte, et teaduse populariseerimise asemel võiks hoopis ise teadust teha. Huvi elukeskkonna kaitse ja jätkusuutlikuma mõtteviisi vastu viis Katriini Tallinna Tehnikaülikooli energeetikat õppima, sealt edasi…jälle kosmosesse.

Katriin on nüüd TTÜ keemia ja materjalitehnoloogia doktorant ja nooremteadur ning arendab tehnoloogiat, kuidas valmistada Kuul saadaolevatest materjalidest päikesepaneele tulevase kosmosebaasi jaoks. “Euroopa ja teised rahvusvahelised kosmoseagentuurid on teinud plaane Kuule naasmiseks ja sinna püsiva asustuse rajamiseks. Selleks, et astronaudid Kuul elada saaksid, tuleb kohapeal energiat toota. Kõige mõistlikum on kasutada päikeseenergiat, sest enamik Maal tuntud energiaallikaid ei ole Kuul saadaval,” selgitab ta. Katriin uurib, kas paneele saaks valmistada püriidist ehk rauddisulfiidist. Kuigi Maal ehitatakse päikesepaneele enamasti ränist, on Kuul oluliselt soodsam ja säästlikum kasutada rauda.

“Sa ei pea olema astrofüüsik,” kummutab Katriin müüdi, mis kosmosefänne oma lemmikvaldkonnast sageli eemale peletab. Tegelikult jagub seal tööd pea kõikide elualade inimestele, näiteks bioloogidele, keemikutele, materjaliteadlastele, juristidele või turundajatele. Peaasi, et jätkuks huvi, sihikindlust ja tahtmist süveneda ning et uued avastused paneksid silma särama. Nagu Katriinilgi. “Kõige rohkem innustab mind mõte, et ma saan luua uusi teadmisi ja neid teistega jagada. Vahel tekib Sherlock Holmesi tunne, kui mingit nähtust seletada proovin,” naerab ta. Kosmosehuvilistel tudengitel soovitab Katriin väärt lisakogemuse hankimiseks kasutada Euroopa Kosmoseagentuuri töö- ja praktikavõimalusi – ka sinna on oodatud väga erinevate erialade õppurid.

Suur osa Katriini tööst kulgeb laboris püriidikristalle sünteesides ja uurides. Ent teadlase ametiga käib kaasas teisigi ülesandeid: artiklite kirjutamine, tudengite juhendamine, rahvusvahelistel konverentsidel esinemine ning välisülikoolides loengute pidamine. Töö on Katriini viinud näiteks Dubaisse, Luksemburgi ja Pariisi. Kas tulevikus võib teda kohata ka Kuul? Äkki 15-20 aasta pärast, pakub Katriin. “Kui mu päikesepaneelid on nii kaugele jõudnud, et neid saaks kasutama hakata, ootaksin kindlasti võimalust ka ise Kuule minna. Selleks ajaks on kordades kasvanud inimeste hulk, keda astronautideks vajatakse ja suureneb ka tõenäosus selleks saada.” Katriin lisab ka, et teaduses ei saa kunagi miski lõplikult valmis ning asju saab alati paremaks teha.

Praegu aitab Katriin kaasa sellele, et uue aasta alguses läheks lendu järgmine Eesti satelliit - lisaks teadlasetööle on ta juba enam kui aasta aega rakendanud oma kosmosehuvi ESTCube’i kommunikatsioonijuhina! “Meie satelliit ESTCube-2 on peaaegu valmis. Novembri lõpus anname selle üle prantsuse kosmosefirmale Arianespace’ile, kus valmistutakse järgmise aasta alguses toimuvaks raketistardiks ja antakse satelliidile veel viimane lihv,” jagab Katriin värskemaid uudiseid. Teaduskommunikatsiooni ja üritusi korraldades on ta puutunud kokku mitmete inspireerivate inimestega: näiteks Euroopa Kosmoseagentuuri astronaudi Matthias Maureriga, kes saabus suvel Tallinnasse just tudengisatelliidi-tiimi kutsel.

Valdkonna poolest on ESTCube ja doktorantuur küll omavahel seotud, kuid tööülesanded on täiesti erinevad ja oma aega tuleb väga püüdlikult jagada. Aga nagu Katriin ise ütleb: kes teeb, see jõuab!

 

Autor: Kai Kaljumäe
Avaldatud: 28.11.2022
Foto: Ants Vill