Teavitusüritused julgustavad tüdrukuid IKT-d õppima

Päisepilt: alphalight1 on Pixabay 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tahab 2018. ja 2019. aasta kevadel tutvustada tüdrukutele IKT-maailma infotehnoloogiat õppivate ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris töötavate naiste pilgu läbi. Plaanis on teavitusüritused 15–19 aastastele tüdrukutele eesmärgiga tutvustada IKT-erialasid ning murda müüte ja stereotüüpe IKT valdkonnast ja seal töötavatest inimestest. Näiteks müüt, et IT-töö võrdub programmeerimine või arvutite parandamisega või müüt, et IKT valdkonnas töötavad vaid tugevad matemaatikud ning „patsiga poisid“.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide programmijuht Merilen Sõrmus kirjeldab, miks vähesed tüdrukud on huvitatud IT-karjäärist: „2015. aastal Skype Microsoft Eesti tellitud ja Tartu Ülikooli poolt läbi viidud uuringus  „Naiste roll ja selle suurendamise võimalused Eesti IKT-sektoris: müüdid ja tegelikkus“ toodi välja, et 78% IKT-sektoris töötajatest on mehed. Sama uuring toob muuhulgas välja ka põhjused, miks naisi on IT-s nii vähe: peamiselt kinnistunud soorollide tõttu.

Lisaks mõjutavad naisi kultuuritraditsioonid ja naiserolliga seotud stereotüübid ning sisemised takistused ja sotsiaalpsühholoogilised tegurid, nagu vähene enesekindlus, läbirääkimisoskuste vähesus, soovimatus võtta riske ja negatiivne suhtumine konkurentsi. Vahel võib takistuseks saada seegi, et puudub varasem eeskuju.“

Projekti jooksul viiakse läbi kuuskümmend teavitusüritust üle Eesti.

Merilen tõdeb, et neid kinnistunud stereotüüpe murda ja luua sektorile uus maine tüdrukute ning naiste hulgas, aga ka ühiskonnas tervikuna, tuleks noortele naistele tutvustada IKT-valdkonna kõige ligitõmbavamaid omadusi ning suurendada nende teadlikkust mitmekülgsetest rakendamisvõimalustest. Üks võimalus, kuidas seda teha, ongi teavitusüritused.

Siinkohal tuleb öelda, et Merilen teab täpselt, millest ta räägib, kui selgitab IT-erialade populariseerimise vajalikkust tüdrukute seas. Mitte ainult sellepärast, et ta on selle programmi juht, vaid ta on ehe näide IT-d õppivast noorest naisest. Algselt juriidilise haridusega, tegi Merilen sel sügisel otsuse, et nüüd on aeg IT-d õppida, sest see on põnev, väljakutseid pakkuv ja alati tulevikku vaatav eriala. Ta õpib Tartu Ülikoolis magistriõppekaval “Infotehnoloogia mitteinformaatikutele”. Tegemist on praktilise erialaga, mis annab õppuritele võimaluse liita infotehnoloogilised teadmised varem omandatud eriala ja töökogemusega. „Raske on, aga olen väga-väga rahul,“ ütles Merilen.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatatud projektiga tellitakse kokku 60 teavitusürituse läbiviimine üle Eesti, sealhulgas kümme üritust kuuekümnest on suunatud üksnes tüdrukutele..

„Me kindlasti ei oota, et lüüakse linn täis plakateid „Tule õpi IT-d!“, see ei ole vahend, et noori püüda. Neile tuleb lähenda teisi kanaleid pidi. Teavituskampaania koosneb kahest osast, millest esimene viiakse läbi 2018 kevadel ning teine 2019 kevadel, vahetult enne seda, kui noored teevad valikuid, mida minna edasi õppima. Üldised teavitusüritused, kuhu on oodatud nii poisid kui tüdrukud, toimuvad koolides, huviringides, noortekeskustes. Seal tutvustab IKT valdkonda selles valdkonnas töötav inimene või IT-d õppiv üliõpilane. Teavitusüritustel kõnelevad isikud räägivad noortele sellest, miks nad tegid valiku IT kasuks ja miks nad soovitavad noortele IT-sse panustada. Lisaks viiakse läbi üksnes tüdrukutele suunatud üritused.

Tüdrukute puhul töötab kõige paremini see, kui ongi tüdrukud omavahel, see on nende jaoks turvaline, nad on valmis oma mõtteid palju julgemalt avaldama ja nad ei karda eksida,“ selgitas Merilen Sõrmus. „See võiks olla paaritunnine üritus, mille esimeses osas tutvustab  IKT-erialasid ning ameteid IKT-erialal õppiv naistudeng ning IKT-erialal töötav naisterahvas. Päris inimesed räägivad päris kogemusest, kuidas nad tegid oma karjäärivaliku IKT valdkonna kasuks. Sellele järgnevad töötoad, näiteks disain, programmeerimine, tootejuhtimine, robootika. Sellises vormis teavitusürituste eesmärk on tutvustada tüdrukutele IT-maailma laiemalt ning näidata neile, et infotehnoloogia valdkond on palju enam kui programmeerimine.“

Kõrgkoolide jaoks on probleem, et noored, kes tulevad IKT-erialasid õppima, jätavad need liiga tihti pärast esimest aastat pooleli, kuna tegelikkus erineb arvatust. Kas teavitusüritustel selle tähelepanu pööratakse?
„Jah, see on üks meie eesmärk. Soovime, et noored teeksid teadliku valiku, mis lähtuks nende huvist ning tulevikuvisioonist. Selleks tulebki rääkima kutsuda IT-tudengid, kes tunnevad konkreetseid õppekavu ja õppeaineid.“

Kui rääkida IKT-sektorist, kitsamalt IT-st, siis ikkagi tulevad silme ette arvutid, arvutid, arvutid. Mis need muud tööd on, mida naisterahvas saab IT-sektoris teha ja kus ei pea kaheksa tundi arvuti taga programmeerima?

“Väga vähe teatakse, et lisaks programmeerimisele on veel suur hulk teisi ametikohti, mis on vähem tehnilised ning mis eeldavad hoopis teist liiki teadmisi ja oskusi. On projektijuhte, veebidisainereid, testijaid, IT-kvaliteedijuhte, tootejuhte, analüütikuid, on väga palju kliendi ning tellijatega suhtlemist. Tihtipeale ongi nii, et inimene pelgab tundmatut. Kui valdkonnast vähe teatakse, siis ollakse selle suhtes ka skeptilisemalt meelestatud.

Teenused ja tooted, mida IT-sektor tellijatele pakub, lahendavad suuri ühiskondlikke probleeme, kasvõi tervishoius või transpordis. See peaks naise hoolitsevamale, soojemale, naiselikumale poolele hästi sobima. Ja see on paljudele noortele täna oluline – aidata luua midagi, mis loob väärtust ühiskonnale tervikuna.”

Ja ikkagi, põhimõtteliselt ei ole ju vahet, kas IT-s töötavad mehed või naised, kui on mehi rohkem, siis on. Milleks tüdrukutele ja naistele ekstra tähelepanu pöörata?

 „Kui tahame IT-tööturule tuua juurde täiendavat kompetentsi tingimustes, kus tööturul osalejatest poole moodustavad naised, siis kasutamata potentsiaal ongi just naiste seas. Sellepärast viimegi läbi teavitusüritused tüdrukutele ja naistele, et nad tuleksid rohkem reaalteaduste juurde, IT-juurde. Teine lahendus on tuua välistööjõudu sisse.

Mitte ükski uuring ei kinnita, et mehed oleksid reaalteadustes, loodusteadustes tugevamad või eelisseisundis, see on pigem üks kinnistunud stereotüüpidest, mis tüdrukutel ja naistel on – et kui ma ei olnud kooliajal matemaatikas tugev, siis kõik tehnoloogia-alad on välistatud. Ka IT-valdkonna mehed ütlevad, et neil ei oleks midagi selle vastu, kui naiskolleege oleks rohkem. See tooks meeskonda laiapõhjalisemat ning teistsugust lähenemist asjadele, teistsugust probleemilahendamise oskust.”

 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga teadus- ja tehnoloogiapakti algataja. Pakt on ühiskondlik koostöölepe teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna arendamiseks. Pakti üldeesmärk on valdkonna hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ning piisava tööjõu tagamine Eestis. Koostöövõrgustik pakub tuge ja uut infot oma tegevuste kavandamisel ning elluviimisel, võimaldab olla infovahetuses pakti teiste partneritega, saada osa teiste parimast praktikast ning jagada oma kogemusi. Iga liituja koostab tegevuskava, millega mää­ratletakse oma tegevused pakti eesmärkide saavutamiseks, tegevuste elluviimine toimub liituja eelarveliste võimaluste piires. Pakti eesmärkide ja tekstiga saab lähemalt tutvuda teadusagentuuri veebis www.etag.ee/TeadusJaTehnoloogiapakt, samast leiab juhised liitumiseks ja seniste liitunute tegevuskavad. Selleks, et hoida end kursis tegevustega, mida teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna edendamiseks tehakse, on hea liituda teadus- ja tehnoloogiapakti Facebooki grupiga.