Teaduskommunikatsiooni strateegia seab sihid järgmiseks 15 aastaks

Tekst: Sven Paulus, fotod: Sven Tupits

Tänavu sai huvigruppide tihedas koostöös kaante vahele teaduskommunikatsiooni strateegia aastateks 2020-2035. Strateegia on aluseks tõukefondide uue perioodi tegevuste ja huvipoolte koostöö planeerimisele. Aastaks 2035 seatud visioon on ambitsioonikas - teadus on kõigi jaoks iseenesestmõistetavalt ühiskondliku ja isikliku heaolu alus. 

Teaduskommunikatsiooni strateegia koostamiseks kutsus Eesti Teadusagentuur (ETAg) tänavu kokku huvigruppide esindajad, teaduskommunikatsiooni ning teaduse populariseerimise töörühmad. Nende liikmed arutasid märtsist kuni juunini strateegia visiooni, eesmärke ja tegevussuundi. ETAg-i tegevjuht Karin Jaansoni sõnul käidi teaduskommunikatsiooni valdkonna rahvusvaheliste suundumuste, lähtekohtade ja tausta jaoks eeskuju hankimas Norras ja Rootsis.

Strateegia lähtekohtadeks on kokku üksteist tõsiasja. Esiteks pole teaduslik maailmavaade ühiskonnas piisavalt levinud ja teiseks kasvab vajadus kvaliteetse teaduskommunikatsiooni järele. Samuti tuuakse strateegias välja, et Eesti riigi uuendusvõimekus ning teadlaste järelkasv pidurduvad ja süvenemas on loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia taustaga tööjõu (sh õpetajate) nappus. Praegusest paremini on vaja koordineerida teaduse populariseerimise ja kommunikatsiooni tegevusi - killustunud on nii tegevused kui ka nende rahastamine.

Hetkel ei väärtustata teaduskommunikatsiooni teadlase töö olulise osana ning teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused pole vene õppekeelega, väikestele ja tõmbekeskustest eemal asuvatele koolidele kättesaadavad. Ka pole populariseerimisel piisavalt kasutatud kooliväliste partnerite, sh ettevõtete potentsiaali ja Eestis levinud soostereotüüpsed hoiakud mõjutavad noorte haridus- ja karjäärivalikuid, pidurdavad majanduskasvu ning taastoodavad soolisi lõhesid.              

Teadus heaolu aluseks

Nimetatud asjaoludest lähtuvalt valmiski huvigruppide kokkuleppena strateegia - kuhu ja kuidas soovitakse teaduskommunikatsiooni tegevustega koos jõuda. Visioon näeb ette, et aastal 2035 on teadus kõigi jaoks enesestmõistetavalt ühiskondliku ja isikliku heaolu alus. Selleks ajaks on teaduspõhine mõtteviis Eestis juurdunud, seda toetab kogu haridussüsteem ja teadlased on aktiivsed teaduse eestkõnelejad. Teadlase ja inseneri amet on kerkinud noorte seas ihaldusväärsete valikute sekka, poliitika austab fakte ja teaduslikku teadmist ning ühiskond teaduse abil maailma mõistmist.

„Me soovime, et Eesti inimesed väärtustaksid teadust ja teaduslikku mõtteviisi. Sestap peame senisest enam rääkima teadusest ja looma uusi võimalusi erinevate sihtrühmadeni jõudmiseks. Teadusuudiste portaali Novaator tegevuste laiendamine ja teadussaadete loomine on vaid mõned näited paljudest vajalikest tegevustest” ütles Jaanson.

ETAg-i teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk lisas, et teadusliku maailmavaate levitamine kõigi inimeste seas on erakordselt oluline: „Meedias - nii tavameedias, kuid eriti sotsiaalmeedias - on palju infot, mis pole tõene. Valeinfo leviku vastu väga palju midagi teha ei saagi, aga inimesi saab panna mõtlema ja kaalutlema, mida uskuda ja mida mitte.“

Teaduskommunikatsiooni edendamise eesmärkide ja tegevussuundade põhjal on teadus 15 aasta pärast Eesti elanike silmis väärtuslik ja kasulik ning täidab otsuste langetamisel pearolli. Teaduskommunikatsioon on saanud teadustöö̈ lahutamatuks osaks ning selge ja kõnekas teadussõnum on avalikus ruumis nähtav. Teadusliku maailmavaate kujundamine on aga oluline osa haridusest kõigil tasemetel ja vormides. Samuti toetab huvigruppide vaheline koostöö̈ teaduskommunikatsiooni tegevusi ja ka koostöö̈ ise on hästi toetatud.

Strateegia loomisel osalesid 88 organisatsiooni esindajad, sh 6 kõrgkoolist, 1 kutsekoolist, 50 üldhariduskoolist, 11st avaliku sektori asutusest ning 20st teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise valdkonnas tegutsevast organisatsioonist. Selle rakendamist koordineerib Eesti Teadusagentuur, kaasates seejuures kõiki huvigruppe. Strateegias välja toodud tegevusi rahastavad huvigrupid enda eelarvest ja ELi tõukefondide vahenditest.

Strateegia terviktekst on lugemiseks ning alla laadimiseks siin.