Rahatargaks saamine algab unistamisest

Oled sa matemaatikas hea või mitte, aga rahaga tuleb kõigil tegemist teha, seega maksab olla rahatark ja veelgi enam, hakata juba noorena teadlikult investeerima, et oma unistusi ellu viia.

Finantskirjaoskuse edendaja, 22-aastane Randy Padar tunnistab, et ei ole kunagi armastanud eriti raamatuid lugeda, kuid kui isa andis talle kuus aastat tagasi Jaak Roosaare „Rikkaks saamise õpiku“, ahmis noormees selle kiiresti endasse. Enam ei mäleta ta, mille jaoks toona parasjagu raha kogus, kuid raamatu lugemise järel otsustas esmakordselt investeerida. Ta ostis ligikaudu 400 euro eest Tallinna Vee aktsiaid. Toona kehtisid Tallinna börsil teenustasud ning seetõttu ei olnud korraga väiksema summa eest ostmine mõistlik. Investorite ühe kuldreegli kohaselt nimelt ei tohiks teenustasud investeeritavast summast moodustada rohkem kui 1%.

Investeeritud 400 eurot, muide, kogus noormees paar aastat ja mittetöötavale noorele omasel moel – pani taskurahast kõrvale, palus sünnipäevaks kinkide asemel raha, viis taarat kogumispunkti, tegi juhu- ja hooajatöid jne. „See oli ikka raha kokku kraapimine,“ muigab ta nüüd. Algus oli aga tehtud ja nüüd investeerimisportfell kasvab. Padar rõhutab oma eakaaslastele, et investeerimisel on tarvis kannatlikkust. Esimese kümne aasta jooksul ei kasva investeeringud nähtavalt. „Investeerimine on eksponentsiaalse kasvuga, see tähendab, et kasv ajapikku kiireneb,“ selgitab ta. Sellest ka ütlus, et aeg on investori parim sõber.

Noortele investeerimishuvilistele soovitab Padar eelkõige LHV kasvukontot koos mikroinvesteerimise võimalusega ning Tallinna Börsi. Mõlemas saab alustada väikeste, lausa mõne-euroste summadega. Kasvukonto kaudu saab investeerida indeksfondidesse ning Balti börsil lähipiirkonna ettevõtetesse, millest vähemalt osa on kindlasti tuttavad (nt Tallinna Kaubamaja, Tallink, Coop pank jt).

„Oma rahaasjade planeerimisega võimalikult varakult alustada on hea mõte,“ märgib Padar, kuid rõhutab, et enne investeerima hakkamist, tuleb rahatarkust õppida. Esmalt tuleb aru saada oma kuludest ja tuludest ehk osata eelarvestada. Seejärel tuleb unistada. „Mille jaoks sa hakkad koguma – kas tahad reisile minna, auto osta või mõtled, et varsti läheks oma kodu vaja.“ Seejärel tuleb säästa ja koguda. Padar toob näiteks väljakutse, mille ta tegi läbi koos kolleegidega LHV noorte mõttepangast. Nimelt püüdis ta leida igas päevas midagi, mille arvelt kokku hoida – näiteks käis väljas söömas vaid paar korda nädalas, võttis kohvi kodust kaasa jne. Nii õnnestus kuue nädalaga säästa 130 eurot. Kui eelnevad õppetunnid läbitud, saab astuda esimesi samme investeerimisel.

Kuigi Padari sõnutsi suureneb noorte hulgas huvi investeerimise vastu, siis info ülekülluse olukorras varitsevad ohud, mistõttu tuleb oma finantsotsuste tegemisel olla äärmiselt allikakriitiline ning mitte lähtuda sotsiaalmeedias kulutulena levivatest trendidest, uudistest ja soovitustest. „Investeerida tasub vaid seda raha, mida oled valmis kaotama,“ kordab noormees ka teist üldlevinud investeerimisreeglit.

Rahandusministeeriumis rahatarkuse tegevusi koordineeriv Liisi Kirch kinnitab, et huvi rahatargaks saamise vastu on tõesti suurenenud ning 2018. aasta PISA testis olid Eesti noored finantskirjaoskuselt esimesel kohal. „Selle põhjal oleme justkui targad valmis ja meie töö tehtud, aga nii see ei ole,“ ütleb Kirch ja selgitab, et rahatarkus koosneb kolmest komponendist. Neist kaks, teadmised ja hoiakud, on kui jäämäe veealune osa ning kolmas, käitumine, on nähtav, veest väljaulatuv osa. PISA test mõõdab teadmisi, kuid nende rakendamine sõltub sageli hoiakutest. „See on sarnane tervisliku toitumisega – kõik teavad, mida teha, kuid teadmised ei jõua praktikasse.“ Hoiakute juurpõhjused peituvad nii perekondlikes kui ka laiemalt ühiskondlikus suhtumises rahasse – kui heaks tooniks peetakse üldse rahast rääkimist, kas rikkust peetakse halvaks, kas rahast räägitakse ainult negatiivses võtmes jne.

Kirchi sõnutsi ei tohiks kodus lastega, olenemata nende vanusest, olla rahast rääkimine tabu teema. Ta toob näite enda perest, kus kasvab kolm eelkooliealist last ning mis on juba saavutanud finantsvabaduse. Pere vanim laps kogus ja säästis ihaldatud mänguasja jaoks ise raha ning keskmine laps uuris, kus on emme-issi rahakassad, neid ei ole kuskil näha. „Siis tuli seletada, et need on pangas ja kuidas need töötavad.“

Rahatarkuse õpetamiseks koolis on õpetajatele ette valmistatud palju materjali, kuid selle integreerimine niigi mahukatesse õppekavadesse on koolidele väljakutse. Kirchi sõnutsi saab rahatarkuse teemasid siduda kõigi õppeainete ja isegi õppetöö väliste tegevustega. „Näiteks ekskursioone planeerides võivad õpilased ise koostada eelarve, arvutada, palju keegi maksma peab, otsima ise pakkumisi jne.“

Sarnaselt Padariga märgib Kirch, et eluterve rahatarkuse aluseks on unistamine ja selle poole eesmärgistatud liikumine, eelarvestamine ja sealt edasi investeerimine. „Igas tammetõrus on potentsiaal kasvada suureks tugevaks 300-aastaseks tammeks,“ märgib Randy Padar.

 

Rahatarkuse alaseid teoseod, allikaid ja eestkõnelejaid:

• rahajutud.ee – koondab eri blogisid ja podcaste
• LHV finantsportaal – koondab investeerimiskooli üritusi, uudiseid, foorumiarutelusid.
• Eesti keeles on raamatuid välja andnud ning blogisid pidanud ja investeerimisraadiot teinud: Jaak Roosaar, Kristi Saare, Kristjan Liivamägi, Taavi Pertmann, Märten Kress
• Facebook’is on teiste hulgas „Finantsvabadus (noored)“ arutelugrupp
• Hiljuti valmis Rahandusministeeriumi tellimusel uuring rahatarkusest Eesti koolides: Finantskirjaoskuse kujundamise võimaluste analüüs Eesti üldharidus- ja kutsekoolides
• minuraha.ee – finantsinspektsiooni toimetatav veebileht.

 

Autor: Sigrid Rajalo