Noorteadlasi hakatakse kasvatama juba põhikoolis

Üle kahe aasta toimus taas õpilaste teadusfestival, kus selgitati välja selleaastase õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad. Välja anti 12 riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ning koostööpartnerite eriauhinnad, lisaks valiti välja Eesti esindajad rahvusvahelistele võistlustele. Kokku esitati konkursile 174 tööd 60 koolist.

Põhikooli noorteadlaste seas said I preemia Kaisa Urban Tallinna Kivimäe Põhikoolist tööga „Suulise keele erijooned vlogija L.P. videoblogides“ (juhendaja Ruth Nilgo) ja Marie Martine Lupp Parksepa Keskkoolist tööga „Eesti lindude maalimine vesivärvidega“ (juhendaja Heidi Kukk). Gümnaasiumiastmes võidutsesid Emma Lotta Lõhmus Gustav Adolfi Gümnaasiumist uurimusega „Üksindus Milan Kundera „Olemise talumatus kerguses“, Bohumil Hrabali „Liiga valjus üksinduses“ ja Mati Undi „Sügisballis““ (juhendaja Dagmar Hallmägi) ja Kulla Saatmäe Pärnu Koidula Gümnaasiumist tööga „Laelatu puisniidu taastamisjärgne seisund ja selle analüüs“ (juhendajad Sirje Miglai ja Elle Roosaluste).

Koostöö on edu võti

Marie Martine Lupi juhendaja, Parksepa Keskkooli loodusainete õpetaja Heidi Kukk meenutab aega, mil temast sai juhendaja: „Sarnaselt paljude teistega sai uurimistööde juhendamine alguse kohustuslikus korras koos muutustega põhikooli- ja gümnaasiumiastme õppekavas.“ 

Kukk rõhutab, et väga tähtis on luua õpilasega hea suhe – tema sõnul võimaldavad regulaarsed kohtumised head koostööd ja uurimistööd järjepidevalt arendada. Sel moel saab läbi arutada ka uued ideed. 

„Küll aga võib probleemiks kujuneda mõlemale sobiva aja leidmine. On olnud aegu, mil kohtusime õpilasega ka nädalavahetusel,“ selgitas Kukk. 

Kuke sõnul on eduka uurimistöö kirjutamiseks oluline leida köitev teema, mis annab indu tööga süvitsi minna. Kui oled õpetajana juhendanud piisavalt palju töid, tekib tunnetus, et mõni töö võiks saada professionaalset tagasisidet näiteks riiklikult konkursilt. Kogenud juhendajana näeb ta ka samas, et paljud head uurimistööd jäävad konkursile esitamata, kuna kirjutamine nõuab muude tegemiste kõrvalt pingutust. 

Õpetaja jaoks on koostööl kindlasti oma võlu. „Naudin hetki, kus mõlemad osapooled on protsessi niivõrd haaratud, et leiavad uurimistöö lõpptulemuse saavutamiseks erinevaid lahendusi ja võimalusi. Algne idee võib lõpuks saada hoopis uue kuju.“

Sageli selgub alles päris mitmendal kohtumisel, et õpilasel on andeid ja oskusi, mida ta ei ole varem märganud. 

Põlvamaa Rosma kooli eripedagoogi ning loovtöö koostanud õpilase ema Ave Tamm leiab, et oluline on koos lapsega töö koostamise teekonnal liikuda. „Sel perioodil nägin selgelt, kuidas tütar õppis oma tegevust planeerima. Oskus ennast juhtida kasvas tõusude ja mõõnade, emotsioonide ja kahtluste kaudu,“ ütleb Tamm. Loovtööd teinud tütrel tuli juhendajatega suheldes oma ideid kaitsta: selleks oli vaja end selgelt väljendada ja võtta vastu konstruktiivset tagasisidet.

Juhendajaks olemise ilu

Gümnaasiumiastme I preemia laureaadi Kulla Saatmäe ühe juhendaja, Tartu Ülikooli taimeökoloogia spetsialisti Elle Roosaluste sõnul kujunes koostöö sujuvaks ja meeldivaks. „Tartu Ülikoolil on koostööleping Pärnu Koidula Gümnaasiumiga, mille raames olen käinud koolis mitu korda taimi ja loodust tutvustamas. Bioloogiaõpetaja on saatnud ka juba aastaid oma õpilasi ülikooli botaanika praktikumi ning sealt on hargnenud õpilaste uurimisteemad,“ selgitab ta.

Roosaluste sõnul on juhendamisel oluline panna noor inimene teemast huvituma, juhatada ta vajaliku kirjanduse juurde ja innustada seda läbi töötama ning teaduslikku teksti kirjutama. Eduka töö tegemisel on tähtis, et õpilane saaks teemast aru ning mõistaks kogutud andmete tähendust. „Palju oleneb kokkuvõttes õpilasest endast – kui ta teeb tublisti iseseisvat tööd ja süveneb sellesse, on kõige olulisem juba tehtud,“ lisab Roosaluste. 

Juhendaja võiks julgustada õpilast mõtlema ka sellele, kuidas oma tööd teistele tutvustada. „Teaduskommunikatsiooni ja eneseväljendust nii kirjas kui sõnas tuleb hakata harjutama juba põhikoolis,“ mõtiskleb Roosaluste, vaadates tagasi õpilaste teadusfestivalile. „Kõige meeldivam on, kui näed, et õpilane saab oma töö olemusest aru ja tal tekivad küsimused ning soov nendele vastus leida.“ 

Roosaluste jagab soovitusi neile, kes plaanivad võtta lisaks õpetamisele vastu ka juhendaja rolli: aruta küsimused õpilasega läbi ja mõtle, mida tahaksid teada need, kes uuritava teemaga kursis pole; rõõmusta õpilase arengu üle teadustöö kirjutamisel ning tee oma tööd armastusega. Nii Roosaluste kui Kukk julgustavad õpetajaid juhendamistööd ette võtma – protsessis osalemine arendab ka õpetajat ning annab võimaluse rõõmustada millegi uue ja ilusa üle.

Nõuandeid alustavale noorteadlasele

Üldhariduskooli õpilaste loov-, uurimis- või praktiline töö on pikaajaline õppeprotsess, mille käigus õpilane süveneb huvipakkuvasse teemasse. Tööde juhendamisel ning koordineerimisel pakub tuge ka Eesti Teadusagentuur. Kodulehelt miks.ee/tahelepanekud on välja toodud õpilaste teadustööde riikliku konkursi hindamiskomisjoni tähelepanekud, mis annavad hea sisendi alustavale uurimistöö koostajale. 

Oluline on hoida teadustöö kirjutamisel fookust konkreetsel teemal, et töö ei valguks laiali ja püsiks seos uurimisosaga – siin on oluline roll juhendaja suunamisel. Hea stardi annab selleks õpilaste suunamine teaduskirjanduse ja -allikateni ning allikakriitilisuse põhitõdede selgitamine. Seejuures on oluline anda suuniseid, kuidas kasutatud allikatele viidata ning tööd vormistada. Samuti tuleb läbi mõelda, milline metoodika on huvipakkuva probleemi uurimiseks kõige sobivam. Töö suulisel kaitsmisel või esitlemisel on hea läbi mõelda, kuidas teemat ja metoodika valikut põhjendada. Ka on oluline töö raames jõutud tulemuste õige tõlgendamine ning järelduste tegemine. 

Eesti Teadusagentuuri vanemkoordinaatori Katrin Saarti sõnul on igal aastal selgelt näha, et Eesti õpetajad teevad suurepärast tööd ning võivad valminud tööde üle uhkust tunda. Seda kinnitavad ka hindamiskomisjoni liikmed, kes lisavad, et tase läheb iga aastaga aina paremaks. Paljud tööd saavad komisjonilt maksimumilähedase hinnangu ja seetõttu on parimatest parimaid raske valida. Nii mõnegi uurimistöö tase ei jää alla bakalaureusetöö omale. Saarti sõnul tuli tänavusel konkursil suurepäraselt esile, et riigi tunnustatud tööde juhendajad on olnud just aineõpetajad. „See motiveerib teisi õpetajaid uurimistööd juhendama ning annab loodetavasti tõuke ka neile, kes ei ole eelnenud aastatel enda juhendatavate töid konkursile suunanud,“ lisab Saart.

Õpilaste teadustööde riiklik konkurss ootab järgmisi osalejaid juba sel sügisel ning lõpeb 2023. aasta veebruaris. Uurimistöö koostamisel saab kasutada materjale, mis leiab veebist miks.ee/abiks-uurimistoo. Valmisolekut juhendada on üles näidanud ka mitmed teadusasutused ja organisatsioonid, kellega tasub huvi korral ühendust võtta miks.ee/uurimistoo. 

Autorid: Mare Vahtre, Kaja Tampere
Avaldatud: 20.02.2022 Õpetajate Lehes