Koroona õppetunnid teaduskommunikatsioonile

Reedel, 13. Novembril toimus Tartus konverents „Kooroona õppetunnid teaduskommunikatsioonile“, mille raames analüüsiti Eesti kriisikommunikatsiooni toimetulekut kevadise pandeemia valguses ning käidi üle kohad, mida uudsest olukorrast õppida ja järgmine kord paremini teha.

Konverentsi fookusesse võeti riigi koostöö teadlastega, kellel oli pandeemia korrektsel kommunikatsioonil avalikkusele oluline roll. Üritusel astusid üles näiteks eesti mikrobioloog ja viroloog Irja Lutsar, kes oli kriisi algusest alates andnud oma nõusoleku toimuvast rääkida enam kui 300-le väljaandele, tele- või raadiosaatele ning seda kõike vaid kaheksa kuu jooksul. Irja sõnul tegi ta kõik endast oleneva, et vastu võtta võimalikult palju intervjuusid, omamata pea olematut kogemust meediaga suhtlemisel. Siiski võttis ta vastutuse kriisi korrektse avalikkusele kommunikeerimise eest kartes seda jätta kellelegi, kes teemaga tegelikult kursis ei ole. Selliste näidete varal on kriis hästi esile toonud, kui oluline on teadlaste roll, et keerulised asjad jõuaksid õigel ja arusaadaval kujul tavaliste inimesteni. Teadlaste kaasamine on ka edaspidi oluliste küsimuste lahendamiseks vältimatu. Kriisiolukorras on väga oluline, et sõnumid oleksid selged ja arusaadavad. Seda nii otsustajatele kui ka inimestele. Teadlased peavad ka silmas pidama, et kriisiolukorras on ootused neile kõrgemad ning aru saama oma vastutusest avalikkuse ees.

Konverentsil jäi kõlama idee, et valitsuse vaatest on oluline, et teadusnõukoja ja Terviseameti sõnumid oleksid kooskõlas. Arvesse peab muidugi võtma seda, et valitsus teeb tihti otsuse mitmete arvamuste seast. Samuti erinevad ekspertide arvamused tihti ka teadusnõukojas, kuid eesmärgiks on alati leida seisukoht, mida kõik aktsepteerivad.  

Konverentsil edastati, et  Eesti edu koroonakriisi juhtimisel tagas ühe tegurina teadlaste kaasamine otsustusprotsessi. Lisaks on kasuks tulnud kriisi kohta käivad vajalikud prognoosid ja mudelid. Kevadised numbrid tähendavad nüüd, sügisel, midagi muud. Sellest lähtuvalt on vaja kohandada ka kommunikatsioonisõnumeid. Siiski peaksime jälgima, et hoiaksime koroona tekitatud kahju võimalikult madalana kasutades õigeid meetmeid ning võttes omapoolse vastutuse.  

Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaansoni sõnul on nii ulatuslikule kriisile reageerimisel oluline roll teadusel ja selle kommunikatsioonil. Valitsus vajab ülikiirelt vastuseid, usaldusväärset informatsiooni ja nõu otsustamiseks. Inimesed vajavad selgitusi olukorra ja otsuste mõistmiseks. Avalikkus vajab ka lootust, et kriis laheneb ning seda saavad anda meile teadlased, kes meie teadmiseid avardavad. Jaansoni sõnul tuleks eesootavate kriisidega hakkamasaamiseks mõelda sellele, et kõigi teadusvaldkondade ekspertidest koosnev teadusnõukoda võiks valitsuse juures tegutseda alaliselt. Kriisi positiivne mõjuna tõi tegevjuht välja, et meedia tähelepanu keskmes ei ole varem olnud nii palju teadust ja teadlasi kui praegusel ajal. See näitab ülisuurt usaldust ja huvi teaduse vastu.

Lisaks Irja Lutsarile astus ühena peaesinejatest üles ka Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht ja Regionaalhaigla kiirabikeskuse ülemarst-juhataja Arkadi Popov, kes rääkis Eesti tervishoiusüsteemi kommunikatsiooni üleskutsetest Covid-19 pandeemia tingimustes. Riigi õppetundidest pidas veebi vahendusel kõne sotsiaalminister Tanel Kiik. Lisaks avati konverentsil Rootsi lähenemist koroonakriisi lahendamisel, mida selgitas Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell. Sõna võtsid ka ajakirjanikud, kes oma kogemustest rääkisid. Teiste seas näiteks Urmas Vaino, kes juhtis ühtlasi tervet konverentsi.

Konverents lõppes piduliku auhinnagalaga, kus anti üle Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhind “Ökul” ja riiklikud teaduse populariseerimise auhinnad. Teadusajakirjanduse suurima sõbra tiitli ja Eesti Teadusajakirjanike Seltsi auhinna “Ökul” pälvis Irja Lutsar. Teiste teaduse populariseerimise auhindade seas anti välja ka 6500€ Tiiu Silla nimeline elutööpreemia, mille sai eesti mehaanikateadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Jüri Engelbrecht.   

Konverents on järele vaadatav veebilehelt www.etag.ee/teadkommkonverents.

Autor: Karina Auli

Foto: Leemet Samel