Karl Hendrik Tamkivi Euroopa noorte teadlaste konkursil

25. Okt 2018

Preemiasaajate ühispilt

Tekst: Liisi Röömel

Septembris toimus Dublinis 30. Euroopa noorte teadlaste konkurss (EUCYS), mis tõi kokku üle 120 õpilase 38 erinevast riigist. Saaremaalt pärit Karl Hendrik Tamkivi võitis oma tööga „Nahkhiirte poegimiskoloonia hoone valiku sõltuvus ümbritsevast maastikukompleksist Lääne-Saaremaal“ konkursi II preemia ning lisaks osalemise Londoni teadusnädalal 2019 (LIYSF 2019). Uurimistööd juhendasid Rauno Kalda ja Oliver Kalda. Karl Hendrik Tamkivi on ka Eesti Teadusagentuuri korraldatava noore uurija stipendiumi stipendiaat.

Juhendajate sõnul on Karl loodushuviline ja laialdase silmaringiga noormees, kelle huvi nahkhiirte vastu sai alguse juba 2016. aastal, kus Vilsandi rahvuspargi noore looduskaitsja suvisel Junior Ranger kursusel oli üheks teemaks käsitiivalised ja nende seiremetoodika.

Preemiate jagamine
Pildil vasakult: Tony Fagan (žürii esimees), Karl Hendrik Tamkivi
(II preemia võitja), Mary Mitchell O'Connor (Iirimaa
​​ ​kõrgharidusminister), Wolfgang Burtscher (Euroopa Komisjoni
teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektori asetäitja).
Foto: Viktorija Kalaimaite

Konkurss, mida organiseerib Euroopa Komisjon, toob kokku noored ja andekad teadushuvilised üle maailma ning annab neile suurepärase võimaluse tutvustada oma ideid ja saada ülevaade sellest, milliste teadustöödega tegelevad teiste riikide õpilased. Konkursi üks eesmärkidest on julgustada õpilasi jätkama karjääri teaduses.Karli uurimistöö eesmärk oli kaardistada Lääne-Saaremaa nahkhiirte poegimiskolooniad ning arvuliselt hinnata erinevate maastikutüüpide hulka ja kooslust poegimiskolooniate ümbruses ning arvutimudelite abil võrrelda saadud tulemusi suvaliselt valitud juhuhoonetega. Uurimistöö tulemustena tõestati, et põhja-nahkhiirte poegimiskoloonia hoone valik sõltub ümbritsevast maastikukompleksist ning kolooniahoone valikul on olulisteks maastikuparameetriteks eelkõige puistu serva pikkus ning inimtekkeliste alade ja hoonete maastikukatvus hoone ümbruses.

Avatseremoonia
Konkursi avatseremoonia, Foto: Euroopa Komisjon

„Võtan endaga konkursilt kaasa hulgi sõprussidemeid üle maailma, ambitsioonikaid tulevikuplaane ja mis kõige olulisem, kuhjaga enesekindlust. Olen ülimalt tänulik, et sain võimaluse Eestit EUCYS-el esindada, sest tänu sellele jõudsin veendumusele, et tuleviku teadus on minu enda kätes. Nüüd tuleb vaid tegusid teha ja endasse uskuda,“ kommenteerib Karl Hendrik enda kogemust osalejana.

 

Uurisime veidi lähemalt ka Karl Hendriku ühelt juhendajalt, Rauno Kaldalt, nende koostöö kohta:

1) Kuidas valisite töö teema ning kas töö käigus tuli midagi ka ümber otsustada?

Minu mäletamist mööda tuli Karl algul oma ideega, mida ma hetkel täpselt meenutada ei suuda. Juhendajate ja Karli vaheliste arutelude käigus jõudsime antud teemani, kuna nahkhiirte kolooniate küsimust on Eestis väga vähe uuritud ning õpilastöö on selle uurimiseks sobilik formaat.

2) Kuidas te juhendajatena Karli töö tulemustega rahule jäite?

Siin ei saa küll muud vastust olla, kui et tulemus on üle ootuste hea. Head tulemust Eesti konkurssidel võis natuke oodata aga sellist edu rahvusvahelisel konkursil ei osanud väga oodata. „Rohelise bioloogiga" valda jäävate tööde osakaal on antud konkursil küllaltki väike ning ka kohtunike taust on rohkem tehnoloogia ja laborisse jääva teaduse valdkondades.

Karl Hendrik Tamkivi esitlustendiga
Karl Hendrik Tamkivi oma uurimistöö stendiga.
Foto: Euroopa Komisjon

3) Karl õppis ja õpib Saaremaal – kui tihti te kohtusite ja milline õpilane/juhendatav Karl oli?

Karliga oli meil Saaremaal välitöödele eelneval kevadel üks pikem kohtumine, kus panime täpsemad plaanid ja esialgse metoodika paika. Hiljem tegime vastavalt vajadusele videokõnesid ning suhtlesime väga sageli Messengeri kaudu. Kui Karlil tekkis mõni suurem või väiksem küsimus siis sai ta kohe kirjutada ja enamasti ka küllaltki kiire vastuse.

Karl oli kindlasti väga iseseisev juhendatav, kes väikeste näpunäidete toel oli võimeline probleemidele lahendusi otsima ka endale võõrast geoinfosüsteemide maailmast. Kui juhendajad ei jõudnud kohe mõne keerukama analüüsi etapiga aidata suutis ta väikse suunamise abil sageli ise ige tee ülesse otsida.

Karl oli ka väga innukas välitööde läbiviija ja inimestega suhtleja. Ta oskab ise kindlasti öelda, mitu ööd ta suve esimeses pooles väljas veetis ja kuskil põõsas magas. Lisaks sellele suutis ta kuidagi veel tantsupeost osa võtta.

4) Kas Karli töö osas on ka jätkuplaane ja kuidas sujub teie edasine koostöö?
Hetkel kindlaid jätkuplaane veel pole. Karl on osalenud mõnedel muudel nahkhiire uuringute välitöödel ning hoiame aktiivselt kontakti ning suhtleme edasi.