Inseneeria, robootika ja programmeerimine kui tuleviku alustalad

Tekst: Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži direktor, fotod: Mare Roosileht, TalTech

Visionäärid ennustavad, et suurt osa traditsioonilise tootmise ja teenindamisega seotud töid ei tee 50 aasta perspektiivis enam inimesi. Tehisintellekt, robotid ning automatiseeritud info- ja kommunikatsioonivahendid saavad meist paremini hakkama.

Seega tuleb meil täna noori õpetada tuleviku nutikaid lahendusi looma, haldama ja juhtima. Ühtlasi valmistades kasvavaid põlvkondi täiesti uute, senisest keerukamate tööülesannete täitmiseks.

Paraku tuleb tõdeda, et reaalainete populaarsus üldhariduskoolides pole täna eriti suur.  Levinud ühiskondlik hoiak on, et noortel on kõige kiiremad karjäärivõimalused pigem meedias, turunduses või erasektori projektijuhtimises.

TalTech Virumaa kolledž on juba ligi viisteist aastat sihikindlalt panustanud kooliõpilaste hulgas insenerihariduse populariseerimisse. Oleme korraldanud hulgaliselt põnevaid tegevusi nii Ida-Virumaa kui ka kogu Eesti noortele. Ajaga  on haare kasvanud nii suureks, et kõik taolised  tegevused tuli koondada ühise nimetaja alla - Virumaa kolledži teadus- ja tehnikakool.

Meie teadus- ja tehnikakool pakub kõikidele kooliõpilastele 1.-12. klassini võimalusi osaleda teadusklubides, -laagrites, -kursustel või muudes tehnika valdkonda populariseerivates tegevustes. Valikus on animatsioonilaager, robootikaklubi, 3D modelleerimine, põnev keemia ja palju muud. Põnevad katsed, tehniliselt keerukad ülesanded ja loomulikult palju uusi teadmisi matemaatikast, keemiast, füüsikast ning programmeerimisest.

Kuidas kasvatada insenere?

Tänavu novembri lõpus korraldas Virumaa kolledž  visiooniseminari „Kuidas kasvatada insenere?“.  Seminarile olid oodatud Ida-Virumaa põhikoolide ja gümnaasiumide direktorid, huvikeskuste juhatajad, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete esindajad. Visiooniseminaril toimunud aruteludest lähtuvalt esitangi järgnevad seisukohad.

Reaalainete õpetamisega on meil üldjoonetes samad probleemid nagu eesti keele õpetamisega venekeelsetele noortele. Kõik mõistavad, et reaalainete õpetamisele ja põnevamaks muutmisele on vaja rohkem tähelepanu pöörata. Teavad, et koolidesse on vaja saada rohkem reaalainete õpetajaid ning arendada noortes insenerlikku (loe: avatud mõtlemisega, innovaatlist, leiutajalikku jne) mõtteviisi. Aga praktikas eeldab muutuste saavutamine mugavustsoonist väljatulemist mitmetelt osapooltelt. Kutsun lapsevanemaid üles aktiivsemalt nõudma oma lapsele parimat - nii keele kui hariduse osas.

Mida saaksid teha koolijuhid ja õpetajad?

Esmalt on vaja koolijuhtidel leida aeg, et antud teemal lahendused läbi mõelda. Väga paljud meie hariduselu kujundavad otsused sõltuvad koolijuhtide väärtushinnangutest ja suhtumisest. Just nemad saavad organiseerida olemasolevatele õpetajatele inseneeria täiendõpet ning tõsta oma koolipere teadlikkust reaalainet olulisusest. Juhtide ja õpetajate hirm laia matemaatika ees, kandub kiiresti üle ka õpilastele.

Lastevanemate harimine ja teavitus karjäärivõimalustest inseneerias on üks võimalik koolijuhtide lisamissioon, sest seda neilt otsese tööülesandena eeldada ei saa.  Aga enamik hoiakuid ja väärtuseid omandavad noored just kodust.

Programmeerimisega seotud teadmisi ja oskusi tuleb koolides arendada pidevalt, alates alusharidusest kuni gümnaasiumiastmeni. Klassikalised reaalained saab muuta elulähedasemaks, sh sidudes nendega populaarsed huvitegevused. Miks mitte ühendada matemaatika ja füüsika korvpalli mänguga?!

Igas kooliastmes võiks kohustuslikuks õppeaineks olla nö „Leiutajate tund“. Koolivaheaegadel tuleks koolides korraldada lastele teaduslaagreid, kaasates neisse ka ettevõtteid ning kutse- ja kõrgkoole. Samuti võiks toimuda õpilasvahetus erinevate koolide vahel. Ehk just mõne teise kooli õpetaja nakatab õpilasi huvipisikuga reaalainete vastu.

Kuidas panustavad ettevõtted?

Ettevõtted on valmis edendama inseneeria valdkonna karjäärinõustamist, jagama oma edulugusid nii õpilastele, õpetajatele kui lastevanematele. Oleks vahva, kui reaalainete õpetajatel võimaldataks aeg-ajalt  ettevõttes stažeerida, et viia nad kurssi tänapäevase reaalse tootmisega. Ka koolitundide korraldamine ettevõttes aitaks noori panna mõtlema inseneriks õppimisele.

Ida-Virumaa ettevõtted teevad tänuväärset tööd inseneeria populariseerimisel ning on alati valmis oma vaateid jagama. Näiteks Eastman Specialties juhatuse liige Hannes Reinula rõhutab, et inseneeriasse suhtutakse väga kitsalt, kuid just inseneriharidus loob hilisemal kombineerimisel ärijuhtimise või muu haridusega tugeva platvormi juhiks saamisel või oma äriga tegelemiseks. VKG arendusjuht Marti Viirmäe toob aga välja, et just teadlik inerneriharidusse panustamine loob riigis innovatsiooni ning majanduskasvu. Eesti Energia juhtiv personalipartner Olga Zaitseva tõdeb samuti, et tänaste koolinoorte karjääriedukus põhineb reaalainete tundmisel. Tuleviku erialad ja ametikohad eeldavad tänasest veelgi rohkem loogilist, analüütilist ja ruumilist mõtlemist, õppimis- ja kohanemisvõimekust.

Millist tuge oodatakse riigilt?

Riigilt ootavad haridusjuhid eeskätt STEM-valdkonna (loodusteadused, tehnoloogia, inseneeria, matemaatika) üleriigilise populariseerimise programmi loomist. Mõistagi ei saa mööda lisarahastuse teemast, aga sellel küsimusel ma siinkohal pikemalt ei peatuks.

Pidevalt tuleb riiklikult tegeleda õppekavade kaasajastamisega ning huvihariduse prioriteetide suunamisega STEM valdkonda. Ka olemasolevate vahendite ja inimestega tuleb leida võimalusi selle valdkonna tugevdamiseks. Lihtsustatud füüsika ja keemia õppega võiks alustada juba 4. klassist. Selle muudatuse tegemine riiklikku õppekavva ei nõua olulisi lisainvesteeringuid.

Ja loomulikult saab riik kõikidel erinevatel tasemetel väärtustaga nii tublide reaalainete õppurite kui ka pühendunud õpetajate tööd erinevate tunnustuste ja aumärkidega. Insenerihariduse väärtustamine, toetamine, populariseerimine peab toimuma ka riigi tasandil.

Kokkuvõtteks

Järjekordne uudis meie õpilaste edust PISA testides süstib optimismi tuleviku suhtes. Ent me ei tohiks saavutatud edu nautima jääda, vaid tegema koolijuhina, õpetajatena, lapsevanemana iga päev jõupingutusi, et reaalainete õppimine oleks loominguline, elulähedane ja kaasahaarav.

Meie hariduselu juhtidel tuleb leida kõikvõimalikest allikatest lisavahendeid, mida investeerida nii reaalaine õpetajate koolitamisse ja tasustamisse kui ka õppevahendite hankimisse ja moderniseerimisse.

Iga täna inseneeria, robootika ja programmeerimise õpetamisse suunatud lisaeuro tasub end tulevikus tuhandekordselt ära.