Ida-Viru gümnaasiumid kasutavad LTT valdkonna edendamisel asukoha eelist

Tekst: Sven Paulus, video: C-Luck Production

Kohtla-Järve ja Jõhvi gümnaasiumid on head näited sellest, kuidas koolid koostöös ettevõtjatega loodus- ja täppisteaduste valdkonda populariseerivad. Tundides õpitu päris elus rakendamiseks on mõlemad koolid loonud rea põnevaid algatusi, millest tasub eeskuju võtta teistelgi.  

Jõhvi Gümnaasium paistab juba kaugelt silma oma põneva ümara arhitektuuriga. Kooli keemiaõpetaja ja õppejuht Kristelle Kaarmaa sõnul on loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia ehk LTT populariseerimisel väga oluline õpetaja roll: „Kui õpetaja suudab panna õpilasi oma õppeainet armastama, siis saab säde alguse just tunnis.“

Kaarma hinnangul on Ida-Viru maakond eriline, sest seal asuvad väga võimsad tööstusettevõtted, kellega Jõhvi Gümnaasiumil on hea meel koostööd teha. Nõnda aitasid Viru Keemia Grupi, Eesti Energia, Eastman Specialties ja Silmeti esindajad koolil kokku panna loodus- ja täppisteaduste moodulis LTT valikaine. Ettevõtete inimesed viivad ka tunde läbi ja õpilastele pakutakse praktikavõimalusi. Meditsiini- ja keemiamoodulis tehakse koostööd Ida-Viru Keskhaigla ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kukruse filiaaliga. Õpilased saavad osa sealsete arstide kõrgetasemelistest loengutest ja samuti on neil võimalik teha praktikapäevi. Kaarmaa sõnul on eelmainitud koostööprojektid kooli jaoks hindamatu väärtusega.

Eduka koostöö eestvedajaks on olnud Jõhvi Gümnaasiumi juhtkond, eelkõige direktorid. Täna hoiavad õpetajad partneritega ise kontakti, saades tuge õppejuhilt ja õppekorraldusspetsialistilt. Ühistegevuse ühe näitena toob Kaarmaa  Teadlaste Öö tähistamisega seotud traditsiooni. Selle ürituse raames võõrustab gümnaasium naaberkoolide õpilasi ning bioloogia, keemia  ja füüsika töötubade läbiviimisse kaasatakse partnerid ülikoolidest. „Näiteks Maaülikool on meid aidanud mitme töötoaga ja väga hea partner on ka Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž, mis on töötubade kõrval andnud ka põnevaid loenguid. Taoline päev võimaldab erinevate teadusharude lõimimist,“ lausus Kaarmaa. Tema sõnul kasvab  ürituse populaarsus iga aastaga.

Maikuus toimub igal aastal Jõhvi Gümnaasiumis traditsiooniline keskkonnanädal, mil pööratakse tähelepanu materjalide taaskasutamisele. Nädala vältel käivad koolis teadmisi jagamas erinevad esinejad. Õpilased aga koguvad vanapaberit ja klasside vahel toimuvad loodusele ning keskkonnahoiule suunatud viktoriinid. Huvi loodus- ja täppisteaduste valdkonna vastu on keemiaõpetaja sõnutsi suur ja üha kasvab, seega tuleb osalevate õpilaste arvu isegi veidi piirata.

„Kuna noorem põlvkond on täna enamasti nutimaailmas ja oskab seda väga hästi kasutada, siis on hea lõimida nutimaailma ning keemiat ja füüsikat."

Sel õppeaastal korraldas Jõhvi Gümnaasiumi kodukeemia katsete videokonkursi, mis osutus Kaarmaa sõnul üllatavalt populaarseks ja põnevaks. „Kuna noorem põlvkond on täna enamasti nutimaailmas ja oskab seda väga hästi kasutada, siis on hea lõimida nutimaailma ning keemiat ja füüsikat. Saadud kogemuse põhjal võib öelda, et õpilased armastavad taolisi projekte, sest see on neile omane,” julgustab Kaarmaa teisigi koole sarnaseid ettevõtmisi korraldama.

Värskelt avatud riigigümnaasiumi väljakutsed

Jõhvist veerandtunnise sõidu kaugusel asub mullu sügisel avatud Kohtla-Järve Gümnaasium. Selle füüsikaõpetaja Mikk Antsov rääkis, et kool paneb just praegu  koos AHHAA keskuse, TalTechi ja Eesti Energiaga kokku üht suurt LTT-d populariseerivat meeskonnavõistlust. „Klassikalisi olümpiaade, kus inimesed istuvad laua taga ja lahendavad teoreetilisi ning raskeid ülesandeid on juba piisavalt. Meie idee on luua võistlus, mis on seikluslik, põnev ja võimaldab käsi külge panna,“ lausus Antsov.

Mängu jaoks on vaja kokku panna tiim, et lahendada probleemülesandeid. Lisaks täppisteadustele võib ülesannete lahendamiseks vaja minna näiteks maastikul orienteerumist, geograafiat ja erisuguseid loomingulisi lahendusi. Võistlus ei hakka olema Rakett69 koopia, ent sisaldab mõningaid sarnaseid elemente. Hiljuti saatis kool osalemiskutsed riigigümnaasiumidele kõikjal Eestis ja nüüd oodatakse vastuseid. „Kui meie korraldatav võistlus õnnestub, siis võib see osutuda edulooks, mida soovitada ka teistele koolidele,“ rääkis Antsov.

Ettevõtjatega koostööst rääkides viitas Antsov ka sellele, et neil on erinevate õppeainete raames plaanis külastada kohalikke ettevõtjaid, et näha suurtööstuse toimimist. Õpilased on füüsikaõpetaja hinnangul väga aktiivsed ja kasutavad pakutavaid võimalusi hea meelega.

Mis aga on LTT populariseerimise juures kõige keerulisem? Antsov arvas, et kui õpitu reaalse eluga ei seostu, siis jääb valdkond õpilastele elukaugeks. „Õpilased kasutavad nutitelefoni, milles on tohutult palju kõrgetasemelist tehnoloogiat, kuid tõenäoliselt ei teadvusta nad, et loomise aluseks on matemaatika, keemia ja füüsika, mida nemadki koolis õpivad. Seetõttu ongi koolitarkuse seostamine päriseluga kriitilise tähtsusega,” lausus Antsov. Kohtla-Järve Gümnaasiumis on selline aine nagu rakendusfüüsika, mille eesmärk ongi seadmete ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamise abil näidata, kuidas füüsikat igapäevaelus rakendatakse. Eraldi korraldatakse ka bioloogia õpitubasid, et tuua sellegi aine puhul välja seosed päriseluga.

Jõhvi ja Kohtla-Järve gümnaasiumite aktiivsus ja edumeelsus LTT populariseerimisel osutab, et uusi ideid tasub katsetada ja ellu viia – olgu selleks siis mõne uue võistluse välja mõtlemine või tihe koostöö kohalike ettevõtjate ja kõrgkoolidega.