Haridusteaduslikud tööd kaardistasid muutusi haridusmaastikul

Märtsi lõpus selgusid haridusteaduslike tööde riikliku konkursi võitjad. Kokku neljas kategoorias esitatud tööd käsitlesid väga laia spektrit, alates kutseõpetajate professionaalsest mälust, õpilase soo mõjust hindamisele kuni noorsootöötajate rolli määratlemiseni. Järgnevalt on toodud lühiülevaade võidutöödest.

 

Kategoorias „Eesti keeles publitseeritud teadustööd/artiklid“ võitsid I preemia Tallinna Ülikooli teadlased Meidi Sirk, Reeli Liivik, Meril Ümarik ja Krista Loogma uurimusega „Kutseõpetajate professionaalse mälu roll õpilastega seotud muutuste kogemisel“, kus professionaalset mälu määratletakse läbi  pedagoogilise kogemuse pikkuse ja pedagoogide vanuse ning uuritakse mälu mõju kutseõpetajate hoiakutele õpilaskonna muutudes.

Tulemused aitavad mõtestada kutseõpetajate negatiivseid hoiakuid õpilaskonna muutuste suhtes. Professionaalne mälu sõltub nii ühiskondlikest ja hariduspoliitilistest muutustest kui ka kutseõpetajate kogemustest ning töö kontekstist. Karjääri alustanud õpetajad hindavad õpilaskonna muutusi positiivsemalt, sest neil pole mälestusi nn vana aja õppijatest, mis oma mõju avaldaks. Eri vanuses õppijaid harivate staažikamate kutseõpetajate kogemused aga varieeruvad. Kuigi kutsekoolides on täiskasvanud õppijate osakaal kasvanud ning nendega on kutseõpetajatel positiivsemad kogemused, kaldutakse professionaalse mälu kontekstis suuremat rõhku omistama noorukitega seotud negatiivsetele juhtumitele. Nii taastoodetakse muljet kutsehariduse nõrgast ja probleemsest õpilaskonnast ning see omakorda mõjutab negatiivselt kutsehariduse kuvandit ühiskonnas.

II preemia samas kategoorias pälvisid Merit Hallap ja Marika Padrik Tartu Ülikoolist teadusartikliga „Simultaanse kakskeelsusega 3- ja 4-aastaste laste grammatilised oskused eesti keeles“. Artiklis esitatakse eesti ja vene keelt üheaegselt omandavate 3- ja 4-aastaste kakskeelsete laste grammatiliste oskuste profiil, mida pole siiani Eestis ega mujal nii suure valimi ja selles vanuses laste puhul uuritud ning kirjeldatud. Töö tulemustest selgus, et kakskeelsete laste oskused jäävad maha eakohase arenguga üht keelt korraga rääkivate laste omadest, sarnanedes selles aspektis lastele, kes alustavad rääkimist eakohasest hiljem. Samuti selgus, et kakskeelsete laste sooritusi mõjutab see, kas vanemad räägivad lapsega eesti keeles.  Saadud tulemused aitavad õigeaegselt märgata kakskeelseid lapsi, kelle areng ei kulge eeldatult ja kes vajavad seetõttu rohkem toetamist.

Kategoorias „Võõrkeeles publitseeritud teadustööd/artiklid“ võitsid I preemia Piret Luik ja  kaasautorid Reelika Suviste, Marina Lepp, Tauno Palts, Eno Tõnisson, Merilin Säde ja Kaspar Papli Tartu Ülikoolist tööga „What motivates enrolment in programming MOOCs?“. Üha populaarsemad on akadeemiliste asutuste poolt pakutavad vaba juurdepääsuga veebikursused ehk MOOC’id (ingl. k massive open online course) ning premeeritud artiklis kirjeldatakse taolises formaadis toimuvale programmeerimiskursusele registreerumise motivatsiooniinstrumendi väljatöötamist, selle valideerimist ning ka seda, millised faktorid mõjutasid kursusele registreerumist kõige enam.

Autorite eesmärk oli luua skaala, mis käsitleks motivatsiooni erinevaid aspekte (sisemine, välimine ja altruistlik motivatsioon) ja toetuks konkreetsele temaatilisele teooriale. Artiklis tutvustatud skaala (FIEM) lähtub eduootuse ja väärtuse teooriast ning seda saab kohandada osalejate uurimiseks ka teiste valdkondade MOOC-idele. Uuringutega saadav teave võimaldab disainida MOOC-e erineva motivatsiooniga õppijate jaoks, misläbi saab omakorda enam infot MOOC-idel osalejate kohta.

Võõrkeelsete teadustööde seas anti II preemia Merle Taimalule ja Piret Luigele Tartu Ülikoolist artikli „The impact of beliefs and knowledge on the integration of technology among teacher educators: A path analysis“ eest. Nende uurimistöö keskendus õpetajakoolitust läbiviivatele õppejõududele ja eesmärk oli välja selgitada õpetajakoolituse õppejõudude uskumuste ja professionaalsete teadmiste mõju tehnoloogia integreerimisele oma õpetamisse. Varasemad uuringud on näidanud, et õpetajate koolitajad ei tunne end selles valdkonnas kindlalt – kui aga tulevasele õpetajale ei pakuta eeskujuks mudelit, kuidas digitehnoloogiat efektiivselt kasutada, siis ei hakka õpetajad seda ka oma töös kasutama. Artikkel pakubki välja vastava mudeli, mille abil koolitajad saavad oma õppetöösse digitehnoloogiaid integreerida ja seeläbi alustavatele õpetajatele eeskujuks olla. Autorite sõnul toimivad õpetajaid ettevalmistavad õppejõud rollimudelitena ja seetõttu võib nendepoolne tehnoloogia integreerimine õpetamisse olla üheks võtmeteguriks tulevaste õpetajate puhul – kas ja kuidas nemad kasutavad õpetamisel tehnoloogiat.

Doktoritööde kategoorias anti seekord välja ainult II preemia, mille pälvis Tartu Ülikooli doktorant Kaire Uiboleht oma doktoritööga „The relationship between teaching-learning environments and undergraduate students' in higher education: A qualitative multi-case study“. Doktoritöö uuris, kuidas on seotud üliõpilaste õppimine ja õpikeskkond (viimane oli kirjeldatud õppejõu õpetamisviisi kaudu); millised õpikeskkonna elemendid toetavad ja millised takistavad üliõpilaste õppimist just õppeaine tasandil ning kuidas need on seotud õppejõu õpetamise viisiga.

Selgus, et õpikeskkonda tajutakse kvaliteetsena, kui see pakub elulisi näiteid, ülesandeid ja suhtluse võimalusi, kuivõrd see aitab tudengitel õppetegevust struktureerida, mõjub juhendavalt ning toetavalt. Töö on väärtuslik oma metoodilise lähenemisviisi poolest. Artikli tulemusi on rakendatud Tartu Ülikoolis tagasiside küsimustiku uuendamisel ja õppejõudude koolitustes, keskendudes koolituste teemade valikutes ja läbiviimises üliõpilaste õppimist toetavatele õpikeskkonna elementidele (nt õppeaine ülesehitus ja ülesande püstitus). Artiklites toodud tulemused võimaldavad autori sõnul lugejal analüüsida enda õpetamisstiili ning paremini mõista, mis tema õpetamises võib üliõpilast õppimisel toetada või takistada.

Magistritööde kategoorias sai I preemia Kaidi Kolsar Tartu Ülikoolist tööga „Õpilase soo mõju funktsionaalse lugemisoskuse hindamisele gümnaasiumiastme emakeeleõpetuses“, mille aluseks oli funktsionaalse lugemisoskuse hindamise eksperiment. Tulemustest ilmnes, et funktsionaalsele lugemisoskusele antavad hinnangud sõltuvad õpilaste soost, kuivõrd punktisummade keskmiste võrdluses said kõrgemalt hinnatud ilma nimeta või tüdruku nime kandvad tööd. Kuigi soo mõju hinnangutele on iseenesest väike, on tegu siiski olulise aspektiga, kuna taoline soostereotüüpne eelarvamus põhjustab hindamises ebavõrdsust. Töö tähelepanuväärsem tulemus oli aga tõestus funktsionaalse lugemisoskuse hindamise kõrge subjektiivsuse kohta. Sarnaselt varasemate uurimustega leidis autor eksperimendi põhjal, et ühele ja samale tööle erinevate hindajate poolt antud punktid erinesid kuni 44%.

Antud töö tulemused on olulise praktilise väärtusega riigieksamite hindamissüsteemi arendamisel, sest tõstatavad küsimuse muuhulgas näiteks eesti keele riigieksami lugemisosa hindamise tulemuste objektiivsusest ja suunavad tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele koolielus ja hindamises.

Magistritööde kategoorias anti välja veel teinegi I preemia ning selle võitis Janyka Vellak Tartu Ülikoolist tööga „Õpetajatele ja eakaaslastele kui õpimotivatsiooni mõjutajatele III kooliastme õpilaste antud hinnangud ja nende vahelised seosed“. Töö aluseks oli ankeetküsitlus, mille läbiviimiseks tõlgiti ja kohandati Eesti kontekstile vastavaks REMO (Relationship and Motivation) skaala. Seda on võimalik ka tulevikus kasutada, et uurida õpilaste arusaamu õpetajatest ja eakaaslastest kui õpimotivatsiooni mõjutajatest. Küsitluse tulemustest selgus, et murdeeas õpilased tajuvad nii õpetajaid kui eakaaslasi oluliste õpimotivatsiooni toetavate allikatena, välja arvatud need noored, kes eelistavad üksinda õppimist. Nende õpiind on enamasti sõltumatu nii eakaaslaste kui pedagoogide mõjust. Töö tulemused on väärtuslikuks taustainfoks õpetajatele klassis õpimotivatsiooni toetamisel.

Magistritööde kategooria II preemia sai Heili Griffith Tallinna Ülikoolist uurimuse „Noorsootöötaja rolli konstrueerimisest. Eesti noorsootöötajate arvamused“ eest. Autor uuris, kuidas määratlevad Eesti noorsootöötajad oma rolli ja millised on nende tööga seotud väljakutsed. Noorsootöö valdkonnas puuduvad nii Eestis kui mujal valdkonnaspetsiifilised teooriad ja kaasaegsed mudelid ning antud töö täidab seda lünka. Tulemustest selgus, et noorsootöötajate hinnangul on nad esmajoones jõustajad, suunajad, hea eeskuju andjad, ning õpetajad. Oma rolli määratlus sõltub sellest, milliste noortega töötatakse ning hoolealuste vajadustest. Tööga seotud väljakutsetest tõid noorsootöötajad välja nii keeruka tegutsemisvaldkonna, tehtava töö vähese tunnustamise, erinevate sihtrühmade ebarealistlikud ootused ja eelarvamused, koostöö tegemise ja noorte kaasamise keerukuse kui ka tööülesannete paljususe, läbipõlemise ning puuduse supervisiooni järele. Antud töö toob selgelt välja, et noorsootöö on oluline, sellele tuleks pöörata ühiskonnas palju rohkem tähelepanu ja selle töö tegijaid tunnustada ka laiemalt kui ainult oma valdkonna piires.

II preemia pälvis magistritööde seas ka Aile Tomsoni Tartu Ülikoolis kaitstud töö „Suktsessiivse kakskeelsusega koolieelikute jutustamisoskuse hindamine“. Autori sõnul puuduvad eesti keele baasil vahendid, mis oleksid sobilikud Eestis kakskeelsete laste kõne arengu hindamiseks ja mis aitaksid otsustada, kas laps areneb ealiselt või vajab otsest logopeedi/eripedagoogi tuge. Nii oligi töö eesmärk kõrvutada jutustamisoskuse hindamisvahendeid - NHS (narratiivi hindamise skaala) ja MAIN (multilingual assessment instrument for narratives). Töö tulemusena pakutakse välja objektiivsed ja valiidsed hindamisvahendid jutustamisoskuse hindamiseks eesti keele baasil.

Sel aastal anti välja ka eripreemia, mille pälvis Merlin Kitsingi Tallinna Ülikoolist silmapaistva praktilise väärtusega töö kirjutamise eest. Oma magistritööga „Lähiajaloo õppematerjal 9. klassile: muutused kultuuris ja eluolus teisest maailmasõjast kuni tänapäevani“ soovis autor leida kultuuri ja igapäevaelu õpetamise kaudu viise, kuidas kujundada kultuuriteadlikku inimest, kes väärtustaks kultuuri ja näeks end kultuuripärandi edasikandjana. Selleks koostas Kitsingi ülesanded, mis tõstaks õpilase kultuuriteadlikkust, aitaks väärtustada rahvuslikku või kohalikku ehk omakultuuri ning kultuurilist mitmekesisust ja aitaks mõista, et minevikku pöördumata on raske mõista tänapäeva. Töö suurimaks väärtuseks on konkreetsete tunnimaterjalide valik, mis võimaldab kultuuri ja eluolu kaudu ajalugu õpetada ja omandada.

Varem kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi nime kandnud haridusteaduslike tööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada kasvatusteaduslikku ja haridusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste avaldamist ja neile laiema kõlapinna andmise olulisust, avaldada tunnustust kasvatusteaduslike ja haridusteaduslike uurimistööde tegijaile ja tutvustada tööde tulemusi nii õpetajatele kui laiemale avalikkusele. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastajaks on Haridus- ja Teadusministeerium.

Artikkel aitab kaasa teadus- ja tehnoloogiapakti eesmärkide saavutamisele. Pakt on ühiskondlik koostöölepe teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna arendamiseks. Pakti üldeesmärk on valdkonna hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ning piisava tööjõu tagamine Eestis.

Sven Paulus

Fotodel: 2019. a haridusteaduste konverents (Piret Räni ülesvõtted)