Häkkida saab erinevaid argiseid probleeme

Häkatoni formaat pakub võimaluse piiratud aja jooksul kiiresti lahendusi leida mitte ainult tehnoloogilistele, vaid ka muudele igapäevastele nurjatutele probleemidele.

Häkaton on mugandus inglise keelsest sõnast hackathon, mis omakorda on käibele tulnud tarkvaraarenduse maailmast, kus hackathoni eesmärk on konkreetsele probleemile piiratud aja jooksul kiiresti (marathon) võistkondades lahendusi genereerida (hacking). Nüüdseks on häkatoni formaat tee leidnud paljudesse teistesse valdkondadesse, pakkudes võimaluse leida minimaalsete ressurssidega maksimaalne võimalik tulemus, millel on potentsiaali reaalelus ehk päriselt toimida. Häkatone korraldava Garage48 juhatuse liikme ja projektijuhi Kadri Kõiviku hinnangul annavad häkatonid osalejatele muuhulgas ka võimaluse saada aimu iduettevõtlusmaailma toimimisest.

Eduhacki Eestipoolne juht, Ahhaa teaduskeskuse välisrahastuse koordinaator Helin Haga mõtestab häkatoni kui kollektiivset probleemi lahenduse meetodit. Koostöös rahvusvaheliste partneritega on EduHacki projekti eesmärk tutvustada häkatoni kui meetodit lahendamaks haridusvaldkonna väljakutseid ja teha hariduses innovatsiooni.

Olgu tulemuseks tarkvaraline, lausa riistvaraline või hoopis kontseptuaalne lahendus, igal juhul on häkaton tiimipõhine, st et kokku tuleb panna eri oskuste ja teadmistega inimesed, kes 48 tunni jooksul püüavad koostöös jõuda toimiva lahenduseni. Võistkondi juhendavad valdkondlikud eksperdid ja lõpuks valitakse välja ka parim lahendus.

Igasugune probleem häkatonile siiski ei sobi. „Näiteks et koolis on töövihikud kallid – see ei ole häkatoniga lahendatav probleem, selle lahendus on mujal,“ toob Haga näite. „Aga kui probleemiks on vähene koostöö, näiteks õpilasi ei kaasata piisavalt ainekava koostamisse, siis seda saab häkatonil lahendada.“ Eduka häkatoni toimimise eeldus on sel juhul kriitiliste osapoolte osalemine, ainekava koostamise näite puhul nii õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna kui ka lapsevanemate.

Haga sõnutsi on häkatoni eelis selle agiilsus. Selmet koostada pikaajalisi strateegiaid ja tegevuskavasid ning hakata neid otsast täitma, läheneb häkaton teisest otsast – pakub potentsiaalselt toimiva lahenduse ja suunab seda kohe katsetama. „Kui arengukava koostamine võib võtta aega aastaid, siis häkatonil on kahe ööpäevaga vaja realistlik lahendus välja mõelda. See kiirendab probleemi lahenduse protsessi ja aitab inimestel ummikseisust välja saada,“ selgitab Haga.

Kadri Kõivik lisab, et häkatoni eesmärk on tõesti töötada kahe ööpäevaga välja toimiv prototüüp. Mõiste prototüüp on samuti pärit tehnoloogiamaailmast, kuid Kõiviku sõnutsi võib see omada teistsugust tähendust teistes valdkondades. „Näiteks „Be the future“ projektis osalevad 15–18 aastased tüdrukud, kes esitavad häkatoni lõpuks valideeritud äriidee ja esmase tegevusplaani,“ räägib Kõivik ja selgitab, et tegu pole klassikalise prototüübiga, kuid kuna prototüübi eesmärk on näidata ära, kas konkreetne lahendus võiks reaalelus toimida, siis ka selline tulem ja järelikult ülesanne sobib häkatoni formaadis lahendamiseks.

Häkatonid on enamasti temaatilised ning sageli on osalema oodatud ka kooliõpilased. „Kui me kutsume õpilasi või tudengeid häkatonist osa saama, siis selle eesmärk ei ole asendada õppetööd. See on omandatud teadmiste ja oskuste baasilt lisavõimalus panna end uude olukorda, eriti kui on huvi ettevõtluse vastu,“ räägib Kõivik. „Tihti kohtame seda hirmu, et osalejatel huvi on, aga endale tundub, et ei ole piisavalt oskusi või valdkond on nii võõras. Ootame siiski liituma ja proovima, tiimides on väga erinevad rollid, just see panebki tiimi toimima.“ Häkatoni teema idee tuleb enamasti mujalt, Garage48 aitab selle läbi viia. Olenevalt häkatonist saab osalema minna nii üksi kui ka juba eelnevalt kokkupandud tiimiga.

Kõivik rõhutab, et isegi kui 48 tunni jooksul väljatöötatud lahendus kunagi päriselus kasutust ei leia, siis on oluline, et häkatoni meetodi süstib osalejatesse ettevõtlikkust. „Enamikel häkatonidel on pooled osalejad esmakordselt, nad saavad kogemuse, kuidas on tiimis töötada ja ideed kiiresti prototüübi tasemele arendada, luua endale kontaktvõrgustik kaasosalejate ja mentorite hulgas.“ Tehnoloogilised prototüübid, millel on ärilist potentsiaali, suunab Garage48 edasi kiirenditesse ja inkubaatoritesse või näiteks Ajujahi saatesse. Nii on kunagi häkatonidelt alguse saanud mitmed iduettevõtluse edulood, näiteks Timbeter, Single.Earth, GoWortaBit jt.

 

Autor: Sigrid Rajalo