Taissija uuris pärilikkuse roll skisofreenia arengus

“Pärilikkuse rolli uurimine skisofreenia arengus bioinformaatika meetodite abil” on valdkond, mille Narva Pähklimäe Gümnaasiumi toonane 11. klassi õpilane Taissija Rychkova valis enda uurimistöö teemaks. Kõlab keeruliselt? Selgitame lahti, mis haigus skisofreenia on ning mida täpsemalt Taissija uurimistöö käigus käsitles.

Neile, kes varasemalt skisofreeniaga kokku puutunud pole, siis definitsiooni kohaselt on see psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. Skisofreenia võib inimeses esile kutsuda luulumõtted, veidra käitumise, tarretumise erinevatesse poosidesse, ebamäärased lõhna-, tunde- jm aistingud. Kuigi haigus esineb kõigest 1% inimestest, siis avalduda võib see juba 20-30-aastaselt. Kusjuures meeste hulgas on haigestumus sagedasem kui naiste.

Taissija töö eesmärk oli läbi viia skisofreenia geneetika suuremahuline meta-analüüs, mida saab kasutada haiguse edasisteks uuringuteks. Eesmärgi saavutamiseks käsitles ta geene, millel on erinevate eksperimentide käigus leitud potentsiaalne seos haiguse tekkega.

“Teema aktuaalsus seisneb haigusele iseloomulikus polügeensuses - see tähendab, et skisofreenia on põhjustatud mitmete erinevate geenide koostoimel. Geenid määravad aga paljud organismi ainevahetusrajad ja rakulised häired, mistõttu tuleb haiguse olemust ja teket terviklikult käsitleda,” selgitab Taissija ja lisab: “Osaliselt leidis kinnitust töö alguses püstitatud hüpotees, et biomeditsiinilistes andmebaasides sisalduv informatsioon saab olla skisofreenia geneetilise analüüsi aluseks.”

Skisofreenia geneetika täielik ja üksikasjalik uurimine hõlmab spetsiifiliste bioinformaatika meetodite kasutamist, mistõttu julgeb töö autor arvata, et olemasolevate meetoditega on haiguse geneetika kohta saadud piisavalt teavet. Informatsiooni saab kasutada vundamendina edaspidisele teadustööle, mis võib olla suunatud ravimite täiustamisele või geneetiliste eelduste keerukamale uurimisele.

Uurimistööga kaasnes ootamatu auhinnasadu

Gümnasist esitas enda uurimuse ka käesoleval aastal toimunud õpilaste teadustööde riiklikule konkursile ning tutvustas seda posterettekandega ka õpilaste teadusfestivalil. Autor väärtustas võimalust arutada töö teemat sarnases valdkonnas tegutsevate inimestega, sh teadlastega. Lisaks meeldis talle näha, mida kaasvõistlejad olid samalaadsel alal uurinud.

Taissija ei olnud konkursil osalemise pärast liialt närvis, kuna ta ei osanud isegi aimata, et just tema töö hinnatakse auhinna vääriliseks. Ja mitte ainult, Taissija lahkus auhindamiselt lausa kolme võiduga. “Kaalusin auhindamisele mitte minemist, sest olin kindel, et minul seal midagi võita ei ole,” meenutab autor.

Tallinna Ülikool tunnustas Taissijat eripreemiaga heal tasemel uurimistöö läbiviimise ning väga aktuaalse teema käsitlemise eest. Lisaks pälvis õpilane gümnaasiumiastme II riikliku preemia ja võimaluse esindada Eestit Euroopa Liidu noorteadlaste konkursil EUCYS, mis leidis sel aastal aset Hollandis, linnas nimega Leiden.

Taissija hinnangul oli EUCYSel osalemine väärtuslik kogemus. Leidenist naasis ta tagasi kogemuse võrra rikkamana - enda tehtud tööd tutvustas ta rahvusvahelisele külastajaskonnale inglise keeles. Lisaks sai silmaringi ka kultuuriliselt avastada tänu EUCYSel korraldatud tuuridele ja ringkäikudele. Ainsa miinusena toob Taissija välja, et korraldus ei olnud sama ladus kui Eestis. “Eesti konkurss oli paremini organiseeritud ning oli asjalikum”, selgitab autor.

Kõikidele neile, kes plaanivad sarnase teekonna ette võtta, on Taissijal kaasa anda paar soovitust. Uurimistööd tagantjärgi analüüsides leiab autor, et oleks võinud minna enda uurimistööga veelgi  konkreetsemaks. Peale selle tähtsustab ta ka enda tööprotsessi väga head planeerimist, mis tema hinnangul jäi ta enda töö puhul pisut vajaka.

Kui soovid ka ise alustada uurimistöö koostamiseks, tutvu miks.ee kodulehel oleva uurimistööde teemade ja juhendajate andmebaasiga: miks.ee/uurimistoo. Andmebaasist leiad häid ideid nii sobiva teema leidmiseks ning kontaktid koostöö alustamiseks mõne kõrgkooli või teadusasutusega. Peagi avatakse ka tööde esitamine järgmise aasta õpilaste teadustööde riiklikule konkursile, mille tööde esitamise tähtaeg on 20. veebruaril. Aprillis tasub aga sammud seada Tartusse õpilaste teadusfestivalile, kus esitlevad enda töid parimad õpilasuurijad, saab osa võtta põnevatest töötubadest ning kuulata inspireerivaid ettekandeid.

 

Autor: Kiiri Lättekivi
Avaldatud: 31.10.2022