Keelelaager „Hääldusest ja hääldamisest“
Sündmus
kuni
Luua Metsanduskool
Kui Sind huvitab, kes on Bouba ja Kiki, miks palk ja palk pole sama asi või mida erilist on lõunaeesti kõrisulghäälikus, siis kutsume Sind osalema keelelaagris „Hääldusest ja hääldamisest“, mis toimub 9.–10. juunil Jõgevamaal Luua Metsanduskoolis. Laagrit korraldavad Emakeele Selts ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Suvelaagri teema on seotud tuleva aasta emakeeleolümpiaadiga. Laagris uurime, kuidas kõne tekib ja milliseid organeid selleks kasutame. Tutvume häälduse uurimise meetoditega, vaatame, milline näeb kõne välja arvutiekraanil ja proovime spektrogrammi abil sõnu tuvastada. Lisaks räägime häälduse varieerumisest, tutvume erinevate keelekorpustega ja viime läbi väikese uurimuse. Hääldusõpetuse teoreetilisi ja praktilisi tahke tutvustavad Tartu Ülikooli foneetika labori töötajad.
Keelelaagrist kutsume osa võtma 9.–12. klassi õpilasi. Kahepäevane keelelaager on osalejatele tasuta (sisaldab transporti Tallinnast ja Tartust, majutust, toitlustust ning vabaajategevusi). Ettevõtmist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Pane oma nimi kirja juba täna, sest kohtade arv on piiratud (kuni 25 osalejat, igast koolist kuni kaks õpilast)!
Registreeruda saab kuni 1. juunini 2023: Keelelaager „Hääldusest ja hääldamisest“
Lisa info: Keelelaager „Hääldusest ja hääldamisest“ 9.–10. juunil 2023
Lisateavet keelelaagri ja Emakeele Seltsi kohta saab seltsi teadussekretär
Marit Alaselt (marit.alas@emakeeleselts.ee, 58034309) ja Emakeele Seltsi kodulehelt.
Emakeele Selts on juba üle saja aasta ühendanud eesti keele vastu huvi tundvaid, eelkõige akadeemilise taustaga inimesi. Olulise osa seltsi tegevusest moodustab keeleürituste korraldamine nii Eestis kui ka välismaal, nii õpilastele kui ka juba keele alal töötavatele inimestele.
Eelmistel aastatel on Emakeele Seltsi keelelaager toimunud Luual (elavast ja muutuvast keelest), Piusal (õigekeelsusest), Käsmus (sõnavarast), Äksis (lausetest), Voorel (nimedest), Viljandimaal Männikul (stiilist), Nina külas (Eesti vabariik 100), Väike-Maarjas (oskuskeelest), Veneveres (meediakeelest) ja Paunkülas (suuline keel kõnes ja kirjas).