Tallinna Reaalkooli vilistlane pälvis pronksmedali rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil

Fotol: 19. rahvusvahelise geograafiaolümpiaadi lõputseremoonia järel tehtud ühispilt Eesti delegatsioonist. Pildil vasakult: Rain Alar Laurimaa, Arp Harald Tamm, Andre Viitamees, juhendaja Taavi Pae, pronksmedali pälvinud Gregor Ludvig Kikas ja juhendaja Birgit Viru.
 

8.–13. augustini toimunud 19. rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil teenis eduka tulemusega pronksmedali sel kevadel Tallinna Reaalkooli lõpetanud Gregor Ludvig Kikas. Indoneesias Bandungi linnas korraldatud võistlusel osales kokku 177 õpilast 46 riigist.

Kokku jagati olümpiaadil 15 kuld-, 30 hõbe- ja 45 pronksmedalit – Kikasele tõi pronksi tihedas konkurentsis 69. kohale jõudmine. Eesti võistkonda kuulusid veel Arp Harald Tamm Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 11. klassist (101. koht) ning Andre Viitamees ja Rain Alar Laurimaa Tallinna Reaalkooli 10. klassist (116. ja 133. koht). Kohapeal juhendasid õpilasi mentorid Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudist: geograafia teadur Birgit Viru ja Eesti geograafia kaasprofessor Taavi Pae.

Osalenud riikide arvestuses saavutas Eesti 25. koha, esikolmiku moodustasid Rumeenia, Singapur ja Ungari. Õpilaste arvestuses läks üldvõit tänavu Tai riigile. Teiseks tuli Sloveenia, kolmandaks jäi Kasahstani võistleja. Olümpiaad koosnes tavapäraseks kujunenud kolmest osast: kirjalikust tööst, välitöö ülesandest ja valikvastustega multimeedia testist.

Bandungi Tehnoloogiainstituudis lahendatud kirjalikus töös tuli nuputada loodus- ja ühiskonnageograafia küsimuste üle. Õpilaste teadmisi testiti veetundliku linna, meretranspordi, suusaturismi, rannajoone ja Araali mere teemadel. Õige vastuseni jõudmiseks oli vajalik erinevate graafikute, maatriksite, kaartide ja piltide analüüsimise oskus.

Välitööl pidid võistlejad ettenähtud piirkonnas kaardistama metsatukka, uurima turismi arendamise võimalusi, koostama transpordi arengukava, lahendama põhjavee probleeme, koostama alal leiduvast koopast joonise ning määrama kivimeid ja taimestikku. Lisaks analüüsiti rahvuspargis leiduvate vaatamisväärsuste ja pakutavate teenuste põhjal, kui palju inimesi saab korraga parki külastada.

Eraldi võistlusena toimus postrite esitlemine, mille raames tõid õpilased oma koduriigist loomingulise kultuuri rakendamise näiteid kaasava linnakeskkonna loomisel. Parima ettekande tegi Tuneesia võistkond, teiseks tuli Holland ning kolmandat kohta jäid jagama Indoneesia ja Tai.

Vaba aja programmi raames korraldati noortele külastus Bandungi Geoloogiamuuseumisse, ekskursioon Tangkuban Perahu kihtvulkaani juurde ja kultuuriõhtu Aryaduta Balliruumis.

Rahvusvaheline geograafiavõistlus on igal aastal peetav võistlus, kuhu pääsevad maailma riikide parimad 16–19-aastased kooliõpilastest geograafiatundjad. Sel aastal said noored taas lahendada ülesandeid korraldajariigis kohapeal, 2022. ja 2021. aastal korraldati võistlust piirangute tõttu veebis. Järgmisel aastal leiab võistlus aset Iirimaa pealinnas Dublinis.

Eesti õpilaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.

------------------------------------------

Lisateave: Birgit Viru, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia teadur, Eesti võistkonna mentor, birgit.viru@ut.ee

Teate koostas:
Jonas Erik Laane
Kommunikatsiooni ja turunduse spetsialist
Tartu Ülikooli teaduskool
Uppsala 10, 51003 Tartu
737 5584
5340 0789
jonas.erik.laane@ut.ee