Akustikainsener Gerda paneb majad hästi kõlama

Majade projekteerimisse ja ehitamisse on kaastatud paljude oluliste ametite esindajad: näiteks arhitektid, ehitajad ja…akustikainsenerid? Üheks selle eriala esindajaks on ka Gerda Kaasik, kes  on oma valdkonnas töötanud alates 2007. aastast.

Oleks muidugi võinud ka teistmoodi minna! Gerda räägib, et ehitusvaldkond on teda alati huvitanud – juba siis, kui ta väiksena isa käekõrval segumasinas betooni segas ja trepile raketist ehitas. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta siiski kõigepealt Tallinna Tehnikakõrgkooli mehaanikat õppima, mõeldes samal ajal ka Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala ja Tallinna Tehnikaülikooli ehitusvaldkonna peale. Siis aga sattus ta praktikale ehitus- ja ruumiakustikaga tegelevasse ettevõttesse Akukon. “See pidi kestma ainult ühe suve, et saaksin neid aidata Tallinna strateegilise mürakaardi mudeliga. Pidin seda tegema Autocadis – programmis, mida ma polnud kunagi kasutanud ja see oli väga põnev,” meenutab ta esimest kokkupuudet erialaga.  “Terve suve nägin vaeva, et portfooliot kokku panna, aga otsustasin EKA-sse mitte kandideerida. Sügisel astusin TTÜ ehitusteaduskonda ja jäin Akukoni tehnikuna tööle. Olen nüüd nendega koostööd teinud üle 15 aasta.” Täna tagasi vaadates on Gerda oma valikuga väga rahul.

Karjäärivalikul oli oluline roll ka eeskujudel. “Akukonis oli mul põhiliselt kaks mentorit, meie toonane juhataja Marko Ründva ja ettevõtte Soome haru üks asutaja Henrik Möller. Mõlemad olid väga head õpetajad ja eeskujud ja kui valisin oma suunaks ruumiakustika, tegin seda kindlasti osaliselt Mölleri mõjutusel,” räägib Gerda. Akukonis alustas ta nn kõige tegijana ning kui temalt praktika lõppedes uuriti, kas ta sooviks ettevõttesse edasi jääda, oli valik lihtne. “See oli lihtsalt nii põnev” kiidab Gerda.

Akustikainsenerina kulgeb Gerda töö eelprojektist tööprojektini ehk kuni hoone valmimiseni. Üks tema  viimaseid pikemaid ja keerukamaid “objekte” oli Tallinna Muusika- ja Balletikool (MUBA). Kuidas näeb välja ühe maja valmimine akustikainseneri pilgu läbi?  “Alustame liiklusmüra modelleerimisest, valime sobilikud avatäited ja välisseina konstruktsioonid, et hoonesse kostuks võimalikult vähem müra. MUBA-s oli see päris keeruline, sest maja asub suure magistraali ääres, aga hoones peab olema väga vaikne.” Pärast seda analüüsitakse ruumide paigutust ja mõõtmeid. “Kontrollime saale ja muid muusikaruume vastavalt kasutusotstarbele ja anname soovitusi asjade parandamiseks,” täpsustab Gerda. Tuleb jälgida, et ehituskonstruktsioonides oleksid täidetud kõik heliisolatsiooni nõuded ja hoone ei kostaks läbi rohkem, kui tellijaga kokku lepitud.  Väga oluline on kontrollida, et hoone  tehnosüsteemid – näiteks ventilatsioon – ei tekitaks liigset müra ega vähendaks ruumide vahelist heliisolatsiooni, et mürasummutid oleks õigesti valitud ning õiges kohas. Koostöös sisearhitektidega tegeletakse ruumiakustikaga – milliseid materjale ja kus tuleks kasutada.

Inseneeriahuvilisel tasub koolis arendada matemaatika-, füüsika- keemia- ja joonestamisoskusi. Samas tuleb arvestada, et kool ei anna ülevaadet sellest töömahust, mis ootab ülikoolis ja päriselus. “Seda enam on oluline, et noored, kes kaaluvad erinevaid erialasid, näeksid tegelikku tööelu. Insenerile tuleb kasuks väga hea pingetaluvus, oskus koostööd teha, kindlasti loogiline mõtlemine ja huvi tehniliste probleemide lahendamiseks. Kõik muu on õpitav!” julgustab Gerda. Ka tema ise on õpingutega vaeva näinud. “Käisin küll matemaatika- ja füüsika eriklassis aga TTÜ-sse astudes võtsin siiski suvel lisakursusi. Mul oli mitu korda plaanis loobuda ja kuna käisin samal ajal ka osakoormusega tööl, oli kohati väga raske,” tõdeb Gerda. Samas aitas see tal veenduda, et on õigel teel: “Kindlasti oleks olnud lihtsam ainult koolile keskenduda, aga päris asju teha oli niivõrd põnev!”.

Gerda näeb end ka tulevikus akustikainsenerina. “Minu jaoks on kõige põnevamad projektid seotud muusikaga ja seetõttu unistan ka ooperimaja projekteerimisest. Ooperisaalid on aukustika seisukohast kõige keerulisemad – aga seetõttu ka kõige huvipakkuvamad,” jagab ta oma plaane. Seni on tal õnnestunud kaasprojekteerijana unistusele sammuke lähemale astuda. Gerda mõlgutab mõtteid ka doktorikraadi omandamisest, aga pole veel uurimisteemat paika pannud. Seni inspireerib ta tulevasi tipptegijaid EKA-s, õpetades sisearhitektidele akustikat.

Autor: Kai Kaljumäe
Avaldatud: 17.02.2023
Foto: erakogu