GLOBE Regional Learning Expedition 2022
05. Sept 2022
2.-5. augustil toimus Käsmus GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit the Environment) õppe-ekspeditsioon “GLOBE Regional Learning Expedition 2022”.
MTÜ GLOBE Eesti eestvedamisel ja GLOBE õpilaste-vilistlaste toel toimus ekspeditsioon juba 25. korda. GLOBE töö vältab koolides aastaringselt - igapäevased mõõtmised ja andmete kogumine kulmineeruvad augustis õppe-ekspeditsiooniga. Sel aastal tuli Lääne-Virumaale kokku 160 õpilast, õpetajat ja teadlast nii Eestist kui välismaalt. Teadushuvilised noored uurisid koostöös NASA ja Eesti teadlastega Käsmu looduse erinevaid aspekte ning täiendasid oma mõõtmistega satelliitide poolt kogutud andmeid. Enda head soovid enne andmekogumist andsid lastele kaasa Eesti Vabariigi President Alar Karis, Ameerika Ühendriikide saatkonna ajutine asjur Gabrielle Cowan, Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja GLOBE direktor Tony Murphy.
Esimesel päeval õpiti tundma GLOBE protokolle ja mõõtevahendeid atmo-, hüdro-, bio- ja pedosfääris. Teise päeva hommikul pandi koos juhendajaga paika uurimistöö plaan, püstitati hüpoteesid ja pärastlõunal teostasid õpilasrühmad Käsmu poolsaare eri nurkades mõõtmised ja kogusid andmed. Kolmas päev kuulus andmeanalüüsiks, ettekande ja raporti valmimiseks. Ekspeditsioonil õpilaste kogutud andmete ja uurimistulemuste põhjal koostatud raportid esitatakse GLOBE ülemaailmsele uurimisprojektide konkursile (GLOBE IVSS 2023). Konkurss on noortele oluline, sest tehtud töödele saadakse tagasiside kolmelt väliseksperdilt. Viimasel ekspeditsioonipäeval tutvustati oma tulemusi ka teistele osalenutele.
Üks GLOBE programmi põhieesmärk on koguda maapealseid andmeid, et kontrollida satelliidiandmete õigsus. NASA satelliidid jälgivad Maad pidevalt, kuid näevad seda vaid ülevalt poolt. Ekspeditsioonil kogusid õpilased andmeid Maa pealt ja seeläbi täienesid NASA andmed maakatte, liigirikkuse, mikrokliima ja veekogude seisundi kohta. On märkimisväärne, et samal meetodil ja nii väikeses piirkonnas kogus üheaegselt andmeid enam kui 100 mõõtjat-vaatlejat.
Pedosfääri uurimisrühmad kasutasid referentsandmetena Maa-Ameti mullakaartidel kujutatud andmeid ja õpilaste kogutud andmed olid suuresti kooskõlas juba olemasolevatega.
Foto: erakogu
Maakatteuuringutel kontrolliti puude kõrguse ja taimkatte andmete vastavust satelliidipiltidel kujutatuga. Näiteks ühes biosfääri rühmas uurisid õpilased Marie-Johanna Univeri juhendamisel poolsaare maakattetüüpe (MUC klassifikatsioon) ning sealse taimkatte mõju valitud uurimispiirkonna mikrokliimale. Täpsemalt kirjeldati kahte ala: palumännikut (maakattetüüp 0192) ja siirdesood (62). Lükati ümber hüpotees, nagu oleks Käsmu poolsaar homogeense maakattetüübiga ala ning kinnitust sai teine hüpotees, mille kohaselt varieerub maapinna temperatuur sõltuvalt taimkattest. Ekspeditsiooni tulemusena selgus, et Käsmu poolsaare maakate on palju mitmekesisem, kui satelliidipildi pealt tundus, eelkõige alustaimestiku osas.
Hüdroloogia uurimisgrupid hindasid merevee kvaliteeti. Näiteks ühes rühmas uuriti Kuradisaare asukoha mõju vee näitajatele. Tulemustest tuleb esile, et Kuradisaar kaitseb Mädalahte kirde- ja idatuulte eest ning seetõttu on vesi Mädalahes soojem ning vee läbipaistvus suurem. Käsmu laht seevastu on jahedam ja vee läbipaistvus on tuulte mõju tõttu väiksem.
Kõik ekspeditsioonil kogutud andmed vormistatakse uurimisraportiteks ja esitatakse ülemaailmsele GLOBE uurimisprojektide konkursile. NASA ekspert Brian Campbelli sõnul kõrvutatakse kõiki kogutud ja GLOBE andmebaasi saadetud andmeid võrdluseks NASA satelliidiandmetega.
Rohkem infot GLOBE programmi tegevuste kohta
Avaldatud: 05.09.2022
Avapilt: Olari Pilnik