Liisa Grete Pürg uuris kommentaariumite keelt

Koroonaviirus ja selle  piirangud tekitasid meelehärmi paljudes. Emotsioonides pulbitsesid lisaks meie mõtetele ka uudisteportaalide kommentaariumid. Millist keelt seejuures kasutati ning millist rolli omab inglise keele kasutamine - seda uuris Tallinna Reaalkooli õpilane Liisa Grete Pürg.

Liisa Grete töö eesmärgiks oli uurida, millised on interneti kommentaariumi keele eripärad ning mis on koroonapandeemia ajal kasutusele võetud sõnad ja väljendid. “Teema valimine võttis üsna kaua aega, aga teadsin, et see peaks olema seotud emakeeleolümpiaadi teemaga “Suuline keel kõnes ja kirjas”,” selgitas ta. Kui esmalt tekkis mõte uurida erinevate maakondade ajalehtede veebiväljaandeid selgus peagi, et nende artiklite juures on vaid üksikud kommentaarid. Seega oli vaja leida rohkem uurimismaterjali ja nii jõudiski Liisa Grete Eesti kõige suuremate digiajalehtede Delfi ja Postimeheni. Sealsed kommentaariumid on inimeste hulgas niivõrd populaarsed, et uuritav sai piiritletud koroonateemaliste artiklitega, kuna tegemist oli toona aktuaalse teemaga.

“Kui olin tööks vajalikud 306 kommentaari kokku kogunud, oli vaja tutvuda teooriaga. Seejärel teha uurimistöö teoreetiline ülevaade, teha lähemat tutvust materjali ja metoodikaga ning läbi viia uurimistöö analüüs,” kirjeldab Liisa Grete. Kuna virtuaalses suhtluses kasutatakse sageli ka inglise keelt, käsitles noor uurija enda töös selle koodikopeerimist ja laenamist. Selgus, et neid kasutatakse võrdlemisi palju – postitaja ei pruugi leida eesti keeles sobivat vastet, mistõttu kasutatakse konkreetsete sõnade ja väljendite puhul võõrkeelset vastet. Samuti annavad koopiad võimaluse lugeja tähelepanu tõmbamiseks ja kommentaari värvikamaks muutmiseks. Kokkuvõttes leidis Liisa Grete, et koroonapandeemia ajendas kasutusele võtma uusi keelendeid, nende puhul võib välja tuua ka keelelist loovust - näiteks tuletiste ja liitsõnade puhul. Teisalt esines palju madalkeelsust ja vulgarisme, mille kasutus on avalikuks ruumis sobimatu ning mille taga on koroonast põhjustatud emotsionaalsus.

“Uurimistöö neljakuulise tegemise ajal õppisin väga palju. Arvan, et kui olen juba ühe korra sellise töö ette võtnud, siis läheb töö 11. klassis märkimisväärselt kergemini. Suurimad õppetunnid sain aja planeerimises, uurimistöö vormistamises ning töö esitlemises ja tutvustamises õpilaste teadusfestivalil,” selgitab Liisa-Grete. Üheks hindamatuks kogemuseks oli posterettekande tegemine: “Tuleb 30-leheküljeline töö mahutada ühe A0 lehe peale selliselt, et see oleks nähtav ka kahe meetri kauguselt,” lisas ta. Väljakutsetega sai ta suurepäraselt hakkama ja saab lõpptulemusega igati rahul olla – Liisa Grete tööd tunnustati Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituudi ja Argo kirjastuse eriauhindadega.

Uurimistöö koostamisel soovitab ta lisaks huvipakkuva teema valimisele mõelda ka sellele, kui palju on autor nõus enda tööst teistele rääkima. Osalemine õpilaste teadustööde riiklikul konkursil ja õpilaste teadusfestivalil annab lisaks meeldejäävale kogemusele ka võimaluse harjutada töö esitlemist. “Kindlasti soovitan oma ettekannet enne selle esitlemist piisavalt harjutada, et küsimustele vastates ei peaks palju improviseerima,” rääkis Liisa Grete. Kokkuvõttes leiab ta, et õpilaste teadusfestivali kujul on tegemist ülitoreda üritusega, kus saab lisaks oma töö esitlemisele tutvuda ka teiste noorte uurimistöödega.

Liisa Grete töö „Koroonateemaliste artiklite kommentaariumi keel Delfi ja Postimehe näitel” juhendaja on Reet Varik.

 

Autor: Mare Vahtre
Avaldatud: 20.06.2022