Marta Helena uuris prügisukeldumise ohutust

Prügisukeldumine on suurepärane viis toidu raiskamise vähendamiseks. Kuid kas prügikastist leitud toit võib kujutada endast meie tervisele ohtu? Seda uuris Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlane Marta Helena Rebaste.

Prügisukeldumine ehk linnakorilus on prügikastidest toidu otsimine ja päästmine. Kõige sagedamini tehakse seda toidupoodide ja supermarketite juures, kuna sealsetesse prügikonteineritesse jõuab kõige enam toitu, mis säilivuse kuupäeva saabumisel või esteetilistel põhjustel lettidelt kõrvaldatakse. Ühiskonnas on prügisukeldumine senini aga võrdlemisi tabuteema, mistõttu on vajaka jäänud ka prügisukelduva toidu ohutuse ja tervisele mõju uurimisest. Sellest tulenevalt soovis Marta Helena kindlaks teha, kas prügikastist leitud toidul leidub rohkem mikroobe kui poest ostetud toidul.

“Uurimistöö teemani jõudsin isiklikust huvist ja juhendaja toetusel. Kuna käime mõlemad prügisukeldumas, oli meile seda teemat huvitav käsitleda,” selgitas ta. Põhjusi, miks inimesed prügisukeldumisega tegelevad, on mitmeid. Soovitakse vähendada toidu raiskamist, samaaegselt visatakse toidupoodides sageli ära suurtes kogustes söömiskõlbulikku toitu, eelkõige puu- ja juurvilju.

Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas prügikastist leitud toidul leidub rohkem mikroobe kui poest ostetul. “Viisin oma töö läbi laborikatsete teel,” selgitas Marta Helena. Prügikastitoit pärines ühest Tartu toiudupoest ning testimisele kuulusid sealt leitud tomatid, viinamarjad ja kartulid. Kõrvutamiseks otsis ta samad tooted ka teise toidupoe lettidelt pesemata kujul (v.a. kartulid). Igast toiduainest valmisid lahused ning külvid kolmel erineval söötmel: PCA, mille abil uuriti bakterite üldarvukust; DRBC, kus uuriti hallitusseeni; ja ALOA, millega uuriti  L.monocytogenes ehk listerioosibakteri olemasolu. Kokku valmis uurimistöö analüüsiks 70 külvi.

Töö tulemusena selgus, et prügikastist leitud toiduainetel esines rohkem patogeene kui poest ostetud toodetel. Sellest hoolimata tulid prügikastist leitud toidult patogeenid veega pestes maha. Prügikastist leitud viinamarjadel ning pesemata tomatitel esines rohkem hallitusi ja baktereid kui poest ostetud vastanditel. Kartulid olid mõlemal juhul tihedalt asustatud erinevate eluvormidega. “Üllatusena tegin kindlaks, et poest ostetud kartulil oli üle kaheksa korra rohkem hallitusseeni kui prügikastist leitud kartulil,” tõi ta välja.

Tehtud analüüsi üldine pilt näitab, et prügikastitoidul esineb rohkem mikroobe kui poest ostetud toidul ning võib olla seetõttu mõnevõrra ohtlik inimese tervisele. Kuid seejuures peab arvesse võtma ka tulemusi moonutavaid tegureid, näiteks mikroobide ühtlane jaotumine üle kogu toiduaine (analüüsitav proov võetakse ainult konkreetsest kohast), keskkonnategurid ja laboritöö täpsus. Edaspidistes analüüsides saaks laiendada uuritavate toiduainete valikut veelgi ning kaasata näiteks pagari- või kondiitritooteid. “Sooviksin seda teemat tulevikus veel edasi uurida ja arendada,” selgitas ta.

Marta Helena uurimistöö paistis silma Eesti Teaduagentuuri õpilaste teadustööde riiklikul konkursil, kus ta sai võimaluse seda tutvustada posterettekandega õpilaste teadusfestivalil. “Teadusfestivalil osalemise kogemus oli väga vahva – sain suhelda teiste noorte ja nende huvitavate töödega. Mul soovitati tungivalt uurimistöö teemaga edasi tegeleda. Tahaksin selle ühel päeval uuesti ette võtta küll,” selgitas noor uurija.

Uurimistöö koostamisel on tema sõnul kõige olulisem aja planeerimine. “Töö kirjutamine ja katsete viimine jäi mul pigem viimasele hetkele, aga kõik vajalik sai tehtud. Kui peaksin uurimistöö uuesti tegema, paneksin endale uue ajakava ja üritaksin sellest kinni pidada,” selgitas ta. Lisaks toob ta välja allikakriitilisuse - häid allikaid on raske leida, lisaks sellele on enamik teadusartikleid tasulised. Sellest tulenevalt kasutas ta veebilehte www.sci-hub.se, mis annab ligipääsu enamikele teadusartiklitele.

“Kui teil on võimalus osaleda riiklikul konkursil, siis tehke seda kindlasti! Sain sealt väga laheda kogemuse,” annab Marta Helena teistele noortele soovituse. “Isegi kui te oma tööd konkursile saata ei taha, siis minge teadusfestivali külastama selleks, et saate tutvuda teiste uurimistöödega ning avardada seeläbi oma silmaringi,” lisab ta. Töö koostamise käigus võib selgeks saada, et laboritöö on sümpatiseeriv ning anda mõtteid tulevase eriala valikul.

Marta Helena töö juhendaja oli Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja Aivar Meldre ning seda tunnustati õpilaste teadustööde riiklikul konkursil Eesti Tervisemuuseumi eriauhinnaga. Töö puhul on välja toodud originaalne ja kõnetav teema valik, sellest paistab selgelt välja ka Marta kirg ja huvi selle vastu. Lisaks on silma paistnud töö hea keeleline ülesehitus.

 

Avaldatud: 15.08.2022
Autor: Mare Vahtre
Fotod: Andres Teiss