Johannes seob oma tuleviku keemiaga

Keemiahuviline Johannes Murre viis oma kooli, humanitaarkallakuga Tallinna Prantsuse Lütseumi teadusvõistluse „Rakett69“ orbiidile, kui jõudis kolme parima hulka. 

Suur keemiahuvi viis Johannese (19) kooli kõrvalt Taltechi analüütilise keemia laborisse tõsisemalt teadusega tegelema. „Tahtsin teha uurimistööd laboris ja kuna meil koolis keemia praktikumide läbiviimiseks vahendeid napib, leidis mu õpetaja mulle võimaluse minna Taltechi.“ Noormees kiidabki siinjuures oma keemiaõpetajat, kes on suutnud keemiat õpetada niivõrd huvitavalt ja innustavalt. 

Taltechi laboris analüüsis Johannes fenoolsete ühendite sisaldust erinevates taimedes. „Ma ei teadnud alguses, mis mind seal ees ootab, aga see kõlas põnevalt. Tegin taustauuringuid, lugesin teadusartikleid, hiljem viisin katseid läbi ja analüüsisin saadud tulemusi,“ kirjeldab Johannes tööd laboris. „Õppisin mõistma, kui lahedad on taimed ja kuidas neid inimeste heaks kasutada. Sain ka aru, et tahan luua asju, mida inimestel on päriselt vaja.“ Raketi-saate kolme parima hulka jõudmine tagas Johannesele ülikoolikoha ka Eesti suuremates ülikoolides. Ta pole veel otsustanud, kas minna Tartu ülikooli või TalTechi, kuid õppekava on kindlasti keemia-fookusega. Noormehel on ka pikaajalisem plaan. Nimelt soovib ta kindlasti õppida ka välismaal, ideaaljuhul teha doktorikraad mõnes tippülikoolis: Harvardis, MITs, Groningenis. „Minu peamine valik on kindlasti keemia, aga see ei ole ainus, mida ma tahaks teha. Tahaksin kõrvalt ka majandust õppida, et tulevikus oma avastusi enda ettevõttes ellu viia.” Eesseisval suvel saab noormees majandusvaldkonda lähemalt tundma, sest veedab lähemad nädalad LHV pangas praktikal.

Johannes ei pea ennast tavapäraseks raketlaseks, tunnistades, et ei vaadanud Raketi-saadet regulaarselt. „Ma arvasin, et saatesse saavad registreeruda ainult geeniused,“ muigab ta, kuni sai teada, et tegelikult saavad registreeruda kõik. Seejärel oli nii eelvoorudest kui ka igasse järgmisesse saatesse edasi pääsemine tema jaoks kui üks üllatuste jada. „Olin vägagi vapustatud,“ meenutab ta enda reaktsiooni, kui pärast teaduslabürindi vooru kuulis kohtunikelt enda nime hõikamist, mis tähendaski Raketi-pardale pääsemist. „Üllatavalt olid pea kõik ülesanded mulle võimetekohased. Kas alahindasin ennast nii tugevalt või olidki ülesanded lihtsad.“

Johannes tunnistab, et ei ole varem olnud võistlushimuline, eri hobides ja huviringides on ta seni pigem püüdnud vältida võistlusmomente. Purjetama õppis ta isa kõrvalt, kes on sellega pikalt tegelenud. Võistlemise asemel eelistab Johannes purjekaga rahulikku kulgemist. „Meri on ilus rahulik, vabadustunnet tekitav. Aga ka karm, kui ilm on tormine.“ 

Trompeti mängimise soov tekkis tal spontaanselt neli aastat tagasi. „Mõtlesin, et tahaks mingit pilli mängida ja trompet tundus lahe. See kõlab uhkelt ning ei tundunud liiga raskesti õpitav.“ Johannes lööb kaasa ka kooli rahvatantsurühmas, mille nooremates rühmades on Johannesel ka fänne, kes on ta Raketi-saatest ära tundnud. „Ahhetasid ja ohhetasid, palusid autogrammi,“ rääkis noormees lõbustatult. 

Viimase aja üks meelistegevusi on noormehel rattasõit. „Eriti koroona ajal hakkasin igapäevaselt tegema pikemaid sõite. Suvel tahaksin võistlustest osa võtta ja näha, kuidas läheb.“ Võistlustahet süstis temasse just osalemine Raketi-saates. „Kõik tuli kuidagi iseenesest. Ma ei mõelnud sellele, et võistlen, vaid otsustasin anda endast parima. Sellest piisas, et jõuda kolme parima hulka.“ Noormees tunnistab, et väljakukkumine ehk kaotus oli valus, kuid ka seda kogemust on kõigi võitude kõrval tarvis saada. „Nüüd ei hirmuta kaotus mind pea üldse ja tahaks võimalikult paljudest asjadest osa võtta,“ räägib ta õhinal ning lisab, et saates osalemine on tublisti kasvatanud tema enesekindlust. „Kogu kogemus oli lihtsalt vapustav: hästi lahedad inimesed, kellega koostööd teha ja põnevad ülesanded, mis tekitasid huvi erinevate, minu jaoks uute alade vastu.“

 

Autor: Sigrid Rajalo
Fotod: Vesilind OÜ
Avaldatud: 09.05.2022