Ketly pakub plastikreostusele leevendust seente abil

OECD 2022. aasta andmetel on plastikjäätmete teke endiselt kasvavas trendis, ümber töödeldakse nendest jäätmetest vaid 9%. Saaremaa Gümnaasiumi õpilane Ketly Ilvesti lahendus „Plastiku Pugija“ pakub nutikat lahendust globaalsele probleemile seente abil. Silmapaistvat tööd tunnustati Eesti Teadusagentuuri õpilasleiutajate riiklikul konkursil I preemiaga, mitmete eriauhindadega ning valiti Eesti esindajaks maailma suurimal teadusprojektide võistlusel Intel International Science and Engineering Fair.

Plastikut lagundavaid seeni on uuritud juba aastaid. Nende suureks eeliseks on asjaolu, et nad suudavad lagundada sünteetilist plastikut taas orgaaniliseks aineks. Sellele lisaks loovad mõned liigid samaaegselt ka söögiseeni – seega on tegemist äärmiselt keskkonnasõbraliku ning ressursse väärindava lähenemisega. Ketly leiutis „Plastiku Pugija“ rakendab plastiku lagundamiseks just samasugust põhimõtet kasutades selleks paljude lemmikut, austerservikut.

Kuidas tulla aga idee peale kasutada plastiku lagundamiseks just seeni? „Ammutasin leiutise loomisel inspiratsiooni Katharina Ungeri loodud Fungi Mutariumist, sealt liikusin edasi loetud kirjanduse ja iseenda loovusega,“ selgitas Ketly. Omal kohal oli ka keskkonnateemade aina suurenev tähtsus ühiskonnas laiemalt – leiutis aitab leevendada globaalset reostust ja annab seeläbi oma panuse rohelise tuleviku loomisesse.

Ketly sõnul on „Plastiku Pugija“ kontseptsioon võrdlemisi lihtne – tegemist on purgiga, mille sees asetseb austerserviku mütseel. Mütseeli ümber on seenele söögiks eelnevalt autoklaavitud agarsööde – see aitab kiirendada seene kasvamist ja plastiku lagundamist. „Lahendus võlub täielikult enda rohelise poolega ehk aitab plastikut lagundada loovalt. Samuti ei ole tegemist pelgalt laboris töötava lahendusega, vaid on kasutatav ükskõik millises ruumis, kasvõi klassis,“ lisab ta. Lahendus on mõeldud inimestele, kes hoolivad loodusest ja soovivad vähendada enda jalajälge.

Leiutamisprotsessi kõige lihtsam osa on Ketly sõnul enda loovuse rakendamine, see mängis tema idee ja prototüübi loomisel olulist rolli. „Ebameeldivust tekitas küll sooja sööda ja mütseeli vahele asjade panemine, aga mis ei tapa, teeb tugevamaks,“ tõi ta välja. Kogu leiutamise teekonnal ja idee teostamisel pakkusid hindamatut õpetajad Agnes ja Irja, keda tunnustati ka riikliku konkursi juhendajapreemiatega. Agarsöötmega panid õla alla Saaremaa agaritööstus Est-Agar, Eesti Seenefarm ning autoklaavimisega Saaremaa Veterinaar- ja Toidulaboratoorium.

Ketly silmapaistvat tööd tunnustati Eesti Teadusagentuuri õpilasleiutajate riiklikul konkursil Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse, Tallinna Tehnikaülikooli Mektory tehnoloogiakooli ja kirjastus „Argo“ eripreemiatega. Lisaks pälvis ta I riikliku preemia ning esindab Eestit järgmise aasta Intel International Science and Engineerig võistlusel. Riikliku konkursi hindamiskomisjoni sõnul on tegemist väga põneva ja mahuka tööga. Kuigi plastiku lagundamise uurimine käib veel edasi, ootavad paljud juba põnevusega selle tulemusi. Eriti kõnetas neid Ketly tööga välja toodud sõnum, et ühiskond on plastikusse uppumas ja peame selle osas midagi ette võtma enne, kui on liiga hilja.

Ketly sõnul ei olnud tema ootused konkursi auhindamisele minnes suured, mistõttu tundus esimeste eriauhindade vastu võtmine juba suure saavutusena. „Kui sai teatavaks, et toon koju lausa riikliku preemia, oli minu elevus ja õnn üle piiri,“ tõi ta välja. Ketly on kindel, et läheb rahvusvahelisele võistlusele Ameerikasse suurema julguse ja enesekindlusega. „Ootan juba tohutult kohtumist teiste leiutajatega ning meeldejäävaid kogemusi,“ lisas ta.

Teistele noortele soovitab Ketly unistada suurelt ja kastist välja, sest ka kõige hullemad ideed võivad viia kaugele. Endasse uskumine ja enesekindel tegutsemine on tema sõnul eduka leiutamise aluseks.

 

Autor: Mare Vahtre
Avaldatud: 29.12.2022
Fotod: Leemet Samel ja erakogu