Henri Pihelga teekond uurimistööst ettevõtluseni

2020. aasta Õpilasleiutajate riiklik konkurss andis tuule tiibadesse uudsele lahendusele - turbamatid. Tänaseks on leiutisest kasvanud välja ettevõte Deeppeat, millega lahendatakse globaalset keskkonnareostuse probleemi. Noore ambitsioonika leiutaja poolt loodud ettevõtet on saatnud suur edu ning peagi võib näha neid vallutamas nii Euroopa kui Aasia turge.

Turbamattide leiutise autori, Henri Pihelga, sõnul sai idee alguse juba 10. klassi lõpus, mil oli vaja valida uurimistöö teema. Noormees otsustas seda teha koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga ja teemaks osutus turba omaduste uurimine ning nende katsetamine keskkonna puhastamisel. Eduka uurimistöö lõpuks jõuti lahenduseni, millel nägid laiemat potentsiaali nii TalTechi teadlased kui ka Henri lähiringkond, mis andis palju motivatsiooni  lahendust arendada ja ideed proovile panna erinevatel konkursidel. Edu võti oli Henri sõnul lihtne lahendus, suurepärased juhendajad ja hea koostöö TalTechiga.

Leiutamisest tantsuvideoni

turbamatid
Henri Pihelga poolt leiutatud turbamatid. Foto: Henri Pihelgas

Turbamattide leiutamise lugu sai alguse lihtsast ideest uurida turba omadusi ning leida neile praktiline lahendus. Kuude jooksul kasvas sellest ideest välja kindluse saavutanud lahendus, millele on omandatud tunnustusi mitmetelt konkurssidelt ja võistlustelt. Üheks nendeks oli Eesti Teadusagentuuri poolt korraldatud Õpilasleiutajate riiklik konkurss, mille võitjana esindas Pihelgas Eestis 2021. aastal Intel International Science and Engineer Fair üritusel. Vaatamata võistluse toimumisele veebi vahendusel, olid Henri kogemused positiivsed: “kogu võistlus oli suurepäraselt ette valmistatud ja tehniliselt kõrgel tasemel teostatud.” See andis võimaluse suhelda erinevatest riikidest inimestega, esineda kohtunike eest ning saada väärtuslikku tagasisidet ja julgustust edaspidiseks. Tutvuda sai teiste võistlejate töödega, mis andis mõtteid ja inspiratsiooni tulevikuks. Huvitava aspektina anti osalejatele koduseks ülesandeks tantsuvideo tegemise. “Paljudel osalejatel olid projekti jaoks abiks ülikoolid, meie aga tegime peaaegu kõik ise,” lisas ta. 

Pöörane teekond ettevõtluses

Turbamattide leiutisest on arenenud välja ettevõtted Deeppeat, mis on häid tulemusi saavutanud mitmetel ettevõtluskonkurssidel. Näiteks võitis Deeppeat Ajujahi saates Tallinna linna eriauhinna. Selle kõige kõrval toodi koju ka TallinnStarteri võit, ettevõtluspreemia nominatsioon ja läbiti kiirendiprogramm. Lisaks lõpetas Henri ettevõtlusega tegelemise kõrvalt Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi kuldmedaliga ja nomineeriti Tallinna linna Aasta Õpilaseks ettevõtluse kategoorias. Henri sõnul on ettevõtlus hea võimalus kooli kõrvalt ka millegi muuga tegelemine: “ühelt poolt andis see uusi kogemusi, näiteks oskust aega planeerida, teisalt jäi aga vahepeal ajast puudu, et kõigele sajaprotsendiliselt pühenduda.” Teisalt oodati tihti Deeppeat-ilt rohkem, kui anda suutsime, kuna erinevalt teistest oleme saanud tegeleda asjaga siis, kui selleks aega jäi,” lisas noor ettevõtja.

“Kindlasti näen enda tulevikku ettevõtjana - mulle meeldib ideid genereerida,” ütleb Henri selgesõnaliselt. Noormees tunnistab, et Deeppeat-i tegevuse käigus on palju aega kulunud sellele, et töö käigus õppida näiteks finantsoskusi ja äriplaani kirjutamist. Oluline on teada, mida ja milleks sa teed. 

Hetkel täidavad Deeppeat-i meeskonnaliikmed kohustust riigi ees ajateenistuses ning ettevõte töötab säästurežiimil. Selle lõppemisel kavatsetakse kihutada täiskiirusel edasi ning edasi minna pooleliolevate projektidega. Ettevõtte kliendid on andnud ideid ka uute teaduspõhiste lahenduste loomiseks. “Deeppeat-i vastu on üles näidatud suurt huvi ning on olemas esimesed kontaktid teistest Euroopa ja Aasia riikidest - tahaksime enda tooteid tulevikus pakkuda kindlasti ka väljapoole Eestit,” lisas Pihelgas.

Milline on Henri soovitus aga noortele, kellele pakub leiutamine huvi? “Leiutamine aitab näha, et lihtsatest asjadest on võimalik teha midagi, mis toob paljudele kasu,” ütleb Pihelgas. Kõige parem stardipaik on selleks enda kool - kindlasti on igas koolis õpetajaid, kes on valmis noori innustama ja abistama. Kui üksi ei taha leiutamise teekonda ette võtta, saab punti võtta mõne hea sõbra. “Kui tekkinud on hea idee, siis saab alati pöörduda ülikoolide poole, mille spetsialistid saavad sunnata idee arengut,” lisas Pihelgas. Lisaks julgustab noormees enda leiutisega osalema erinevatel konkurssidel ja võistlustel, mis annavad juurde esinemisjulgust, õpetavad suhtlema ja enda ideed esitlema. “Isegi kui midagi läheb untsu, siis ei ole see mitte kaotus, vaid võimalus uuteks ideedeks,” lisas Henri.

 

Õpilasleiutajate riiklik konkurss
2020. aasta Õpilasleiutajate riikliku
konkursi auhindamine. Foto: erakogu

Kui sul on mõni tore idee, mis aitab lahendada mõnd probleemi, olgu see suur või väike, siis jaga seda meiega! Eesti Teadusagentuuri poolt korraldatav Õpilasleiutajate riiklik konkurss ootab töid kuni 15. oktoobrini. Osaleda saavad kõik noored alates esimesest klassist kuni gümnaasiumi ja kutsekoolini välja. Konkursile esitatav leiutis ei pea olema keeruline, kuid peab olema uudne ja lahendama mingisuguse probleemi. Konkursi preemiafond on 25 950 eurot. Vaata lähemalt Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.

 

Autor: Mare Vahtre
Avaldatud: 31.08.2021